Hädaolukorra lahendamise plaan 2026: kus HOLP kehtib ja kus tuleb lähtuda KORKSist?

Alates 1. oktoobrist 2026 ei ole „hädaolukorra lahendamise plaan“ enam sobiv üldnimetus iga organisatsiooni kriisiplaanile. Eesti üldine kriisikorralduse raamistik lähtub KORKSist, kuid mõnes eriõiguse valdkonnas kasutatakse hädaolukorra lahendamise plaani mõistet endiselt.

KOV-i kriisiplaan lähtub KORKSist

Kohaliku omavalitsuse kriisivalmidust ei ole 2026. aasta sügisel õige turundada vana HOS-i või üldise HOLP-i loogika järgi. KOV peab siduma juhtimise, püsivad kriisiülesanded, teenuste miinimumtasemed, elanikkonnakaitse, teavituse ja 0–24 tunni tegevused KORKSi raamistikku.

Vaata KOV kriisiplaani ja kriisivalmiduse teenust.

Koolis kasutatakse hädaolukorra lahendamise plaani mõistet endiselt

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 45 järgi korraldab direktor kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise. Seetõttu on kooli puhul termin jätkuvalt õiguslikult asjakohane. Praktikas peab plaan arvestama ka tänaste riskidega, sealhulgas varjumise, evakuatsiooni, sidekatkestuse ja tegevuse jätkumisega.

Vaata kooli kriisiplaani teenust.

Ohtlikus ettevõttes on ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan jätkuvalt kohustuslik dokument

Kemikaaliseaduse alusel kuulub ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslike dokumentide hulka. Seda terminit ei tohi KORKSi tõttu kemikaaliohutuse teenustest eemaldada.

Vaata ohtliku ettevõtte HOLP teenust.

Millal kasutada lihtsalt mõistet „kriisiplaan“?

Kui konkreetne eriseadus ei nõua dokumenti nimega hädaolukorra lahendamise plaan, on 2026. aasta kriisivalmiduse kontekstis selgem kasutada mõistet „kriisiplaan“ ning kirjeldada täpselt, millise organisatsiooni, teenuse või kriisiülesande plaaniga on tegemist.

Elutähtsa teenuse osutajate puhul sõltub dokumendi täpne nimetus valdkonna rakendusaktist. ETO riskianalüüsi, kriisiplaani ja toimepidevuse süvateemad on koondatud Elutähtisteenus.ee keskkonda.

Mida hea kriisiplaan peab sõltumata nimetusest lahendama?

Dokumendi nimi üksi ei taga valmisolekut. Plaan peab määrama käivitamise tingimused, juhtimise ja asendajad, esimesed tegevused, teavituse, kriitilised ressursid, partnerid, varulahendused, teenuse jätkumise või taastamise ning õppuse kaudu kontrollitavad tegevused.

Kokkuvõte

2026. aastal tuleb alati esmalt kontrollida, milline õigusakt konkreetsele organisatsioonile või teenusele kohaldub. KOV-i ja üldise kriisikorralduse puhul on keskne raamistik KORKS. Kooli ja kemikaaliohutuse valdkonnas võib hädaolukorra lahendamise plaani termin olla endiselt täiesti õige.