Kui teed ise, siis soovituslik tööde järjekord on:
1- maksa riigilõiv
2- riskianalüüs esimesena, sest selle järgi koostatakse HOLP.
3- teabeleht - kuni RA on menetluses jõuad ilusti valmis teabelehe ja ka ohutuse süsteemi-.
4- ohutuse tagamise süsteem või ohutusaruanne
5- HOLP (saada PäA) ja riskianalüüsi kokkuvõte omavalitsusele (saada läbi TTJA).
Hädaolukorra lahendamise plaanis antakse ülevaade rakendatavatest abinõudest ning vajalikest ressurssidest õnnetuse üle kontrolli saavutamiseks ja selle tagajärgede piiramiseks, sätestatakse õnnetusest teavitamise kord ning antakse käitumisjuhised elanikkonnale õnnetuse korral tegutsemiseks.
Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani eesmärk on:
1) anda juhiseid, kuidas ohjeldada õnnetust, et minimeerida selle tagajärgi ja piirata mõju, mida see avaldab inimese tervisele, keskkonnale ja varale;
2) edastada vajalik teave avalikkusele ja piirkonna asutustele;
3) kirjeldada, kuidas keskkond suurõnnetuse järel taastatakse ja puhastatakse.
Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan koostatakse ettevõtte riskianalüüsi põhjal.
Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis sisaldub järgmine teave:
1) käitises päästetöö algamise ja koordineerimise ning Päästeameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja kohaliku omavalitsuse üksusega sidepidamise eest vastutava isiku nimi või ametikoht, ja kontaktandmed;
2) ettevõtte tegevusala, töötajate arv, ohuala suurus, mille peab esitama asendiplaanil, ning inimeste ligikaudne arv ohualas;
3) ülevaade ja kirjeldus rakendatavatest meetmetest mis tahes võimaliku ja suurõnnetuse käivitumise seisukohalt olulise olukorra või sündmuse kontrollimiseks ja tagajärgede piiramiseks. Ülevaade sisaldab ka kasutuses kaitsevahendite ja ressursside loetelu;
4) kasutatavad abinõud õnnetuse mõjupiirkonnas olevatele inimestele ohu vähendamiseks, varajase hoiatuse süsteemi kirjeldus ja juhised ohuolukorras käitumiseks;
5) Häirekeskuse, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse teavitamine õnnetusest. Määratakse kindlaks teave, mis peab õnnetusteates sisalduma, ning edasine üksikasjalik teabevahetuse korraldus päästeasutusega niipea, kui teave on kättesaadav;
6) personali koolitamise ja õppuste läbiviimise kord vastavalt ülesannetele, mida personal peab täitma;
7) väljaspool käitist toimuva päästetöö abistamise võimalikkus.
Peamised vead on seotud varajase hoiatuse süsteemi kirjeldamata jätmise või halvasti kirjeldamise eest (A- ja B-kat. ettevõtted). Samuti võib see tegevus olla üsna kulukas, kui ise peab eraldi süsteemi hakkama üles ehitama.
Muus osas on Päästeamet väga kiire vastaja ja kooskõlastuse saab hea töö korral kiiresti, kuidi aega on 2 kuud menetleda.
Samut ära unusta riigilõive (640 või 900 või 1030 EUR), kui alles alustad käitlemist või tahad muuta kategooriat.