Kõik asutused, mis osalevad püsiva kriisiülesande ellu viimisel kas otseselt või kaudselt, peavad tagama teenuse toimepidevuse. See teenus on spetsiaalselt mõeldud neile asutustele ja meie eesmärk on täita ülesanded nii, et see oleks osa organisatsioonkultuurist ja strateegiast, mitte lihtsalt eraldiseisva kohustuse täitmine.
Püsiva kriisiülesandega asutuse toimepidevuse tagamise teenuse eesmärk on aidata kõikidel asutustel kõiki olulisi osapooli kaasava tegevusega õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine, sh teha seda võimalikult loogiliselt, lihtsalt ja dubleerimist vältivalt. Teenuse raames me ehitame asutusele üles lisaks toimepidevuse tagamise süsteemile ka mitmetasandilise kriisijuhtimise süsteemi vastavalt Riigikantselei poolt koostatud materjalile "Asutuste valmiduse saavutamine kriiside lahendamiseks".
Teenuse osutamine toimub tasemel AK või P.
Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse korraldamine saab olema üks omavalitsuse püsivatest kriisiülesannetest ning hooldekodud kui ülesande elluviijad peavad olema toimepidevad. See teenus on mõeldud neile ja arvestab Sotsiaalkindlustusameti soovitusi.
Hoolekandeasutuse toimepidevuse tagamise teenuse eesmärk on aidata hoolekandeasutustel koostada kõiki osapooli kaasava tegevusega õigusaktidest tulenevate nõuete täitmine, sh Sotsiaalkindlustusameti toimepidevuse riskimaatriksi sisu vähemalt tasemele "toimepidev".
Teenuse raames me:
- kaardistame olemasoleva olukorra vastavalt SKA toimepidevuse riskimaatriksi nõuetele
- koostöös asutuse juhiga hindame nõuetele mitte vastavate punktide tegevusmeetmed
- oluliste puuduste korral nõustame asutuse juhti puuduste kõrvaldamise küsimuses ning lepime kokku edasised tegevused
- suhtleme SKA piirkonna nõunikega
Elutähtsaid teenuseid ja püsivaid kriisiülesandeid saab ellu viia vaid siis, kui kriisijuhtimise, sh kriisiruumi toimepidevus on tagatud kõige kõrgemal tasemel. See teenus on mõeldud neile, kes soovivad, et nende kriisijuhtimine kunagi ei katke.
Kriisiruum või ka erakorralise juhtimise ruum, mida sageli nimetatakse ka hädaolukordade operatsioonikeskuseks (EOC) või kriisihaldusruumiks, on eraldiseisev rajatis või ruum, kus võtmetöötajad kogunevad, et koordineerida ja juhtida vastustegevust hädaolukordades või kriisides. Kriisiruumi peamine eesmärk on hõlbustada tõhusat suhtlust, koordineerimist ja otsustamist asjakohaste osapoolte vahel, tagamaks kiire ja korraldatud reageerimine juhtunud sündmustele.
Kriisiruumi võtmevõimed on:
-
Suhtlustaristu: Ruum on varustatud arenenud suhtlusvahenditega, mis võimaldavad reaalajas teabe vahetamist hädaolukorra reageerijate, valitsusametnike ja teiste asjakohaste osapoolte vahel. See võib hõlmata telekommunikatsioonisüsteeme, videokonverentsimist ja muid suhtlusvahendeid.
-
Informatsioonihaldussüsteemid: Rajatis on varustatud informatsioonihaldussüsteemidega, sealhulgas tehnoloogiavahendid ja tarkvara, mis võimaldavad kriitilise teabe kogumist, analüüsimist ja levitamist seoses hädaolukorraga. Juhtimissüsteemid võivad mängida olulist rolli informatsiooni haldamisel.
-
Juhtimis- ja kontrollikeskused: Ruumis võib olla keskne juhtimis- ja kontrolliala, kus otsustajad saavad jälgida olukorda, rakendada ressursse ja teha strateegilisi otsuseid saadaoleva teabe põhjal.
-
Koostööalad: On eraldatud alasid koostööks ja koordineerimiseks erinevate ametite ja organisatsioonide vahel, kes on seotud hädaolukorra reageerimisega. See võib hõlmata laudu või tööjaamu erinevate esindajate jaoks.
-
Situatsiooni jälgimine ja ekraanid: Erakorralise juhtimise ruumis on tavaliselt ekraanid või juhtpaneelid, kus kuvatakse reaalajas andmeid, kaarte ja muud olulist teavet seoses hädaolukorraga. See aitab otsustajatel olukorda visualiseerida ja teha informeeritud otsuseid.
-
Logistiline tugi: Ruum võib sisaldada logistilise toe rajatisi, sealhulgas alasid planeerimiseks, ressursside haldamiseks ja tugiteenuste koordineerimiseks.
-
Varundussüsteemid ehk toimepidevus: Operatiivse järjepidevuse tagamiseks on erakorralise juhtimise ruumid sageli varustatud varundusega, sealhulgas varugeneraatorite, topeltkommunikatsioonikanalite ja muude hädaolukorraks mõeldud meetmetega.
Kriisiruumid aktiveeritakse tavaliselt märkimisväärsete sündmuste korral, nagu loodusõnnetused, pandeemiad, suurõnnetused või julgeolekuriskid. Need toimivad keskusena, kus otsustajad saavad koos töötada, et juhtida vastuse- ja taastamisjõupingutusi. Ruumi kujundus ja omadused võivad varieeruda organisatsiooni või valitsusasutuse konkreetsete vajaduste ja ressursside põhjal.
