Esimesel tunnil tehakse enim vigu. Esimesel ööpäeval otsustatakse tulemus.
Enamik kriise ei kuku läbi “teadmiste puudumise” tõttu, vaid seetõttu, et algfaasis puudub ühtne rütm: kes juhib, kes teavitab, mis info on fakt, mis on järgmine otsuspunkt ja mis on prioriteet. Moodul 4 standardiseerib esimese ööpäeva juhtimisloogika, et vältida kaost ja vähendada kahju.
Kui algus on kontrolli all, on kogu kriis lühem ja odavam.


Väljundid, mis on kasutatavad ka päris kriisis
0–24h kriisiprotokoll (ajafaasid)
-
0–15 min: sündmuse fikseerimine, ohutus, esmane teavitus
-
15–60 min: rollid, staap, situatsioonipildi loomine
-
1–3 h: teenuste mõju, prioriteedid, otsused ja töörežiim
-
3–6 h: ressursid, partnerid, alternatiivsed tööviisid
-
6–24 h: stabiliseerimine, kommunikatsioon, järgmise päeva plaan
Teavitusahel (kes keda ja millal)
-
rollipõhine teavitus, eskalatsioon, asendused
-
alternatiivkanalid (kui tavakanal ei tööta)
-
kriitilised välised kontaktid
Kommunikatsiooni kiirplaan
-
sisekommunikatsiooni rollid ja rütm
-
välisteavituse miinimum
-
valeinfo käsitluse lihtne loogika
Staabi käivitamise kontrollnimekiri
-
“mis peab juhtuma esimese 30 minutiga”
-
tööjaotus, rütm, logimine
-
minimaalsed koosoleku/briefingu reeglid
Otsuspunktid ja stop/go kriteeriumid
-
millal kuulutame kriisirežiimi
-
millal kaasame partnerid/juhtkonna
-
millal muudame teenusetaset ja kommunikatsiooni
Situatsioonipildi (SITREP) põhi
-
faktid vs oletused
-
mõju teenustele ja inimestele
-
järgmised 3 otsust + järgmised 3 tegevust

Ehitame süsteemi – mitte paberipaki
F1 – Kaardistame algfaasi riskid ja reaalsuse
-
olemasolevad protseduurid, kanalid, võtmerollid
-
kriitilised teenused ja võimalikud algstseenid
F2 – Loome 0–24h protokolli ja teavitusahela
-
ajafaasid, rollid, teavitused, otsuspunktid
-
asendused ja alternatiivkanalid
F3 – Testime läbi (kiirproov / walkthrough)
-
“kas see töötab, kui on kiire?”
-
parandame keele ja järjekorra kasutatavaks
F4 – Juurutame ja kinnitame
-
lühikoolitus rollidele (30–60 min)
-
versioon ja kättesaadavus (kus see päriselt asub)

Me ei kirjuta pikka teksti. Me loome kasutatava käsu- ja tegevusjärjekorra.
Kellele on 0–24h valmidus kohustuslik?

Organisatsioon, kellel on plaanid olemas, kuid algfaas on hägune
-
dokument on olemas, aga “mida teha esimese tunni jooksul?” pole selge
-
teavitused ja rollid pole kinnistunud
Kui algus pole selge, pole kriis juhitav.

Kõrge avaliku vastutusega asutus
-
kommunikatsiooni kvaliteet määrab usalduse
-
otsused peavad olema korratavad ja dokumenteeritud
Avalik vastutus ei talu improviseerimist.

Elutähtis teenus / kriitiline tarneahel
-
sõltuvused tekitavad dominoefekti
-
algfaasis on vaja kiiret stabiliseerimist ja “manual mode’i” loogikat
Dominoefekt algab minutitega, mitte päevadega.

Organisatsioon muutuste faasis (uus IT, uus partner, restruktureerimine)
-
vana protokoll ei pruugi uues reaalsuses töötada
-
teavitusahel ja otsuspunktid vajavad uuesti kinnitamist
Muutus ilma 0–24h loogikata on risk, mida ei kontrollita.
Miks 0–24h standard on kõige kiirema mõjuga parendus?
-
Sest kriisi alguses on info alati puudulik – protokoll eristab faktid ja eeldused
-
Sest teavitusahel murdub stressi all esimesena – rollipõhine ja asendustega loogika
-
Sest otsusepunktid peavad olema ette teada – muidu venib kõik “aruteluks”
-
Sest staabi käivitamine peab olema rutiin, mitte sündmus
-
Sest esimese ööpäeva rütm määrab kogu kriisi tempo

0–24h valmidus on odavaim viis vähendada kaost.
Korduma kippuvad küsimused
K1: Kas 0–24h protokoll dubleerib kriisiplaani?
Ei. Kriisiplaan kirjeldab süsteemi, 0–24h protokoll on tegevusjärjekord algfaasis, kui aega pole.
K2: Kas see sobib, kui meil on palju erinevaid teenuseid?
Jah. Protokoll on rolli- ja juhtimisloogika, mille külge saab teenusepõhised eripärad lisada.
K3: Kas see töötab, kui side on häiritud?
Jah, protokollis on alternatiivkanalid ja teavituse eskalatsioon.
K4: Kui kiiresti on võimalik see valmis saada?
Sõltub organisatsiooni suurusest, kuid eesmärk on kiire kasutatavus: lühikesed töötoad + proovikäik.
K5: Kas te testite selle kohe läbi?
Jah, vähemalt “walkthrough” (kiirproov) teeme alati, et keel ja järjekord oleks päriselt kasutatav.


