Kas sinu koolis teavad kõik täpselt, mida teha, kui tekib tulekahju, vägivaldne intsident, pommiähvardus või ohtlik leke?
Me koostame plaani nii, et see oleks lihtsalt kasutatav: õpetaja avab, loeb, tegutseb. Juhtkond juhib. Koostööpartnerid saavad aru.
Miks haridusasutus vajab teistsugust kriisiplaani?
Kooli keskkond on eriline: palju lapsi, kiire eskaleerumine ja suur vastutus. Hädaolukorra plaani eesmärk on:
-
vähendada segadust ja valeotsuseid esimestel minutitel,
-
tagada, et teavitamine, evakuatsioon ja turvatoimingud toimuvad ühtse loogika järgi,
-
luua ühiselt mõistetav koostööraamistik KOV-i, Päästeameti, Politsei ja kiirabiga.
​
Kui rollid ja protseduurid pole ette paigas, siis kriis juhib kooli – mitte vastupidi.
Olete kunagi proovinud koordineeritud evakuatsiooni vahetunni ajal?
Metoodika ja raamistikud
Plaan on üles ehitatud nii, et see sobitub kooli juhtimisse ja igapäevasesse töökorraldusse:
-
intsidentide juhtimise loogika (rollid, situatsioonipilt, otsused, kommunikatsioon),
-
toimepidevuse põhimõtted (kuidas kool säilitab minimaalse toimivuse, kui olukord kestab),
-
riskistsenaariumid + tegevuskaardid, et õpetajatel oleks “üks leht = üks tegevusmudel”.
​
Standard ei ole eesmärk. Eesmärk on, et kool tegutseks ühtemoodi ja kiiresti.
Millisteks olukordadeks plaan valmis tehakse? (näited)
-
Tulekahju, suits, evakuatsioon ja kogunemiskohad.
-
Ohtlik isik koolis / vägivald / rünnakuoht (lukustamine, varjumine, politsei koostöö).
-
Pommiähvardus ja kahtlane ese (teavitamine, tsoonid, evakuatsioon vs varjumine).
-
Ohtlik kemikaal/leke (labor, tehnoruum, välisõhk) ja kokkupuute juhtimine.
-
Suur terviseintsident (toidumürgistus, nakkuskolle, massilised sümptomid).
-
Elektri-/sidekatkestus ja pikem katkestus (õppetöö, toitlustus, turvalisus, koju saatmine).
-
Äärmuslik ilm / torm / transport katkeb (laste hoidmine, info vanematele, koostöö KOV-iga).
​
Oluline: me ei tee “kõike kõigeks”. Me teeme koolile realistliku ja kasutatava komplekti.
Väljundid, mis on kasutatavad ka päris kriisis
Kooli hädaolukorra lahendamise plaani põhidokument
-
Juhtimise mudel: kes juhib, kes koordineerib, kes suhtleb, kes dokumenteerib.
-
Ühtne otsustusrütm (esimesed 15 min / 1h / 4h) ja kontrollpunktid.
-
Koostööraamistik KOV-i ja reageerivate asutustega (millal ja kuidas kaasatakse).
Rollikaardid ja kontaktiskeem
-
Rollipõhised vastutused: direktor, õppejuht, klassijuhataja, valveteenistus, tugipersonal.
-
Asendused ja “kui võtmeisik puudub” loogika.
-
Kontaktiskeem: KOV, Päästeamet, Politsei, kiirabi, transpordipartnerid, toitlustaja.
Teavitamise ja kommunikatsiooni kord
-
Sisekommunikatsioon: kuidas info jõuab õpetajani (kanalid, varukanalid, kinnitamise reeglid).
-
Väliskommunikatsioon: lapsevanemad, meedia, KOV (kes annab sõnumi ja millal).
-
Sõnumimallid: esimene teade, olukorra uuendus, valeinfo korrigeerimine.
Evakuatsiooni ja kogunemise protseduurid
-
Evakuatsiooniteed, kogunemiskohad, klasside arvestus ja puudujate käsitlus.
-
Erivajadustega õpilaste liikumine ja abi korraldus.
-
Tagasipöördumise kriteeriumid ja “kooli sulgemise/kojusaatmise” otsustusloogika.
Varjumise ja lukustamise protseduurid
-
Selge kriteerium: millal varjume, millal lukustame, millal evakueerime.
-
Klassiruumide tegevuskaart: uksed, aknad, õpilaste paigutus, vaikus, side, arvestus.
-
Koostöö politseiga ja hoone tsoonide haldus.
Esmaabi ja terviseintsidendi protseduur
-
Esmaabi korraldus, varustus ja rollid (kes hindab, kes kutsub abi, kes juhib).
-
Massiliste sümptomite korral tegutsemine (toitlustus, isolatsioon, teavitamine).
-
Õpilaste üleandmine lapsevanemale ja dokumenteerimine.
​Stsenaariumipõhised tegevuskaardid (1 leht = 1 olukord)
-
Tulekahju / suits; kahtlane ese; pommiähvardus; vägivaldne isik; ohtlik leke; sidekadu jne.
-
Igal kaardil: eesmärk, esimesed sammud, rollid, teavitamine, kontrollpunktid.
-
“Mis on keelatud” ja “mis on prioriteet” – et vähendada valesid otsuseid.
Juurutuspakett (kasutuselevõtu tugi)
-
Lauaõppus või praktiline harjutus plaani testimiseks (valitud stsenaarium).
-
Hindamiskriteeriumid: reaktsiooniaeg, info liikumine, rolliselgus, arvestus.
-
Parendusregister: tegevus, vastutaja, tähtaeg – et plaan paraneks iga õppusega.
Ehitame süsteemi – mitte paberipaki
F1 – Lähteinfo ja kooli eripära kaardistus
Hoone, õpilaste arv, erivajadused, olemasolevad protseduurid, koostööpartnerid.
F2 – Töötuba juhtkonnaga + võtmeisikud
Rollid, teavitamine, evakuatsioon/varjumine, otsused, “mis on realistlik”.
F3 – Plaani koostamine + tegevuskaardid
Kirjutame plaani ja teeme õpetajale kasutatavad “kiirkaardid”.
F4 – Testimine (õppus) ja korrigeerimine
Plaan peab töötama survetingimustes – muidu ta ei tööta kunagi.
Kui õpetaja ei saa sellest aru 30 sekundiga, siis me teeme selle ümber.
Kui tahad koolile plaani, mis päriselt aitab, siis saada:
-
kooli suurus (õpilased, hooned),
-
kas on valveteenus ja millised on peamised riskid sinu hinnangul,
-
kas soovid rõhku evakuatsioonile, varjumisele/lukustamisele või teavitusele.
Saadame pärast kõnet lühikokkuvõtte: soovitus töömahuks + järgmine samm.
