Kriisijuhtimine ja toimepidevus KOV-is: miks neid ei saa lahutada?

Kriisijuhtimine ja toimepidevus ei ole KOV-is kaks eraldi töövoogu. Kriisi juhtimisest on vähe kasu, kui püsivad kriisiülesanded ja elanikele vajalikud teenused ei jätku. Samuti ei piisa toimepidevuse plaanist, kui kriisi ajal pole selge, kes otsustab ja kuidas olukorrapilt liigub.

Kriisijuhtimine vastab küsimusele: kes juhib?

Kriisijuhtimise süsteem peab määrama käivitamise tingimused, juhtimisrollid, asendajad, kriisistaabi töökorralduse, olukorrapildi, otsustusrütmi ja teabevahetuse. KORKSi raamistikus tuleb see siduda püsivate kriisiülesannete tegeliku täitmisega.

Toimepidevus vastab küsimusele: kuidas teenus jätkub?

Iga kriitilise teenuse puhul tuleb teada miinimumtaset, kriitilisi ressursse, sõltuvusi, varulahendusi ja taastamise prioriteete. Elektri, side, vee, kütte, personali või partneri katkestus ei tohi jätta valdkonnajuhti ilma tegevusvariandita.

KOV vajab ühte juhtimisloogikat

Praktiline lahendus seob kriisistaabi, valdkonnajuhid ja teenuste eest vastutajad üheks süsteemiks. Kriisistaap loob olukorrapildi ja otsused, teenusejuhid rakendavad tegevuskaarte ning vallavalitsus või linnavalitsus teeb need otsused, mis vajavad poliitilist või formaalset mandaati.

Kuidas süsteemi testida?

Parim test on õppus, kus juhtimisprobleem ja teenusekatkestus toimuvad korraga. Näiteks elektrikatkestus mõjutab veevarustust, lasteaeda ja hooldekodu ning samal ajal on osa võtmeisikuid kättesaamatud. Selline stsenaarium näitab kiiresti, kas rollid ja miinimumtasemed on päriselt kasutatavad.

KOV-i kriisivalmiduse lahendusi vaata MindUp Systemsi KOV kriisivalmiduse lehelt. Elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi, kriisiplaani ja toimepidevuse süvateemad on koondatud Elutähtisteenus.ee keskkonda.