Suurimad kriisijuhtimise vead ja mida neist õppida

Kriisijuhtimise suurimad vead tekivad kommunikatsioonis, juhtimises ja ettevalmistuses. Analüüsime juhtumeid Euroopast ja toome välja õppetunnid.

Kommunikatsioon

Miks on oluline: Kriisis on info sama tähtis kui vesi või elekter. Kui sõnum ei jõua inimesteni või on segane, tekib paanika, hilinenud reageerimine ja toob kaasa asjatuid kaotusi.

Juhtumianalüüs: Saksamaa Ahr’i oru üleujutus 2021 näitas, kuidas varajane hoiatus ei muutunud selgeks käsuks. Euroopa üleujutuste hoiatussüsteem andis signaali, kuid kohalikul tasandil ei edastatud inimestele üheselt mõistetavat käsku evakueeruda. Tulemuseks olid kümned inimohvrid, kes jäid kodudesse või said surmavalt vigastada, sest ei saanud aru, mida teha.

Õppetunnid:

• Hoiatus peab muutuma konkreetseks juhiseks: “lahku kohe” või “mine kogunemispunkti X”.

• Kommunikatsioonikanaleid peab olema vähemalt kolm: SMS, sireenid ja kohalik raadio.

• Eestis tasub õppida: kriis.ee leht ja SMS-hoiatused on olemas, aga vaja on kohaliku omavalitsuse rolli tugevdamist – nemad on usaldusväärne infoallikas kogukonna tasandil.

  
  

Juhtimine ja koordineerimine

Miks on oluline: Kui ei ole selge, kes juhib ja kes allub, tekib kaos. Kriisi esimesed tunnid on otsustavad – iga viivitus maksab inimelusid ja suurendab kahjusid.

Juhtumianalüüs: Grenfell Toweri põleng Londonis 2017 näitas, kuidas juhtimismudel ei kohandunud olukorraga. Esialgne “jää paigale” käsk jäi liiga kauaks jõusse, kuigi olud olid kardinaalselt muutunud. Side eri tasandite vahel lonkas ja kriisi lahendamine jäi hiljaks.

Õppetunnid:

• Juhtimismudel peab olema paindlik – otsus tuleb muuta, kui faktid seda nõuavad.

• Eestis kasutame ICS (Incident Command System) põhimõtteid päästetöödel, aga sama loogikat tuleks laiemalt rakendada ka kohalikes omavalitsustes ja elutähtsa teenuse osutajate kriisiplaneerimises.

• Varumehed ja asendajad peavad olema määratud – kriis ei oota, kuni keegi tagasi kontorisse jõuab. Võimalusel kaaluda osastaapide ehk piirkonna staapide moodustamist.

  
  

Ettevalmistus ja varud

Miks on oluline: Kõige hullem aeg hakata varusid otsima on kriisi keskel. Kui tarneahelad katkestatakse, pole enam võimalik kiiresti hankida toitu, kütust või meditsiinitarbeid.

Juhtumianalüüs: Portugal 2017 Pedrógão Grande põlengus jäi paljud inimesed lõksu, sest evakuatsiooniteed ei olnud läbi mõeldud ja varustuse (sh side- ja kütusevaru) nappus halvendas päästjate tegevust. Ka Eestis on juhtumeid, kus pikkade elektrikatkestuste ajal selgus, et diiselgeneraatoritel pole piisavalt kütust, sest varusid ei olnud planeeritud.

Õppetunnid:

• Varud peavad olema olemas ja rotatsioonis – et need ei vananeks riiulil.

• Varuplaanid tuleb siduda logistika ja tarneahelatega, mitte loota “küll kuidagi saab”.

• Eestis: omavalitsuste kriisivarude kontseptsioon vajab edasiarendamist, et koolid, vallamajad ja kogukonnakeskused toimiksid kriisi ajal varupunktidena.

  
  

Kokkuvõte

Kõige levinumad kriisijuhtimise vead on seotud kommunikatsiooni, juhtimise ja ettevalmistusega. Euroopa juhtumid annavad meile valusaid, aga kasulikke õppetunde. Kui hoiatused on selged, juhtimine on paindlik ja varud on päriselt olemas, siis ei kuku kriisijuhtimine läbi.