Kohaliku omavalitsuse kriisispetsialisti kohustused 2026: mida peab KOV kriisideks valmistumisel tegelikult tegema?

Kohaliku omavalitsuse kriisispetsialisti töö ei tähenda enam ammu ainult kriisiplaani olemasolu kontrollimist, kriisikomisjoni koosolekute korraldamist ja õppustel osalemist.

Kohalik omavalitsus peab olema valmis tagama kriisi ajal oma juhtimisvõime, elutähtsad teenused, kriitilised sotsiaalteenused, elanike teavitamise, evakuatsiooni toetamise, hariduse toimimise ning mitmed teised ülesanded.

1. oktoobril 2026 jõustuv kriisiolukorra ja riigikaitse seadus ehk KORKS muudab need kohustused senisest oluliselt süsteemsemaks.

KOV peab tulevikus teadma mitte ainult seda, millised riskid tema territooriumil esinevad, vaid ka seda:

• milliseid ülesandeid tuleb kriisi ajal kindlasti jätkata

• millised töötajad neid täidavad

• kes neid asendab

• milliseid hooneid ja süsteeme vajatakse

• milliseid varusid on vaja

• kuidas toimib juhtimine elektri- või sidekatkestuse korral

• kus paikneb vajadusel varujuhtimiskoht

• kuidas aidatakse kiiresti inimesi, kelle elu või toimetulek sõltub KOV-i teenusest

• kuidas jätkub vee, kanalisatsiooni, kaugkütte ja kohalike teede toimimine

• kuidas võetakse vastu evakueeritud inimesed

• kuidas antakse elanikele kriisi ajal usaldusväärset infot.

Kriisispetsialisti ülesanne on aidata kogu see süsteem omavalitsuses tegelikult tööle panna.

Oluline: seadus ei pane kohustusi „kriisispetsialistile“

Kõigepealt tuleb teha oluline õiguslik täpsustus. Hädaolukorra seadus ega uus KORKS ei sätesta eraldi ametikohta nimega kohaliku omavalitsuse kriisispetsialist koos ammendava tööülesannete loeteluga.

Seadusest tulenevad kohustused on pandud eelkõige:

• kohaliku omavalitsuse üksusele

• valla- või linnavalitsusele

• omavalitsusüksuse kriisikomisjonile

• vallavanemale või linnapeale

• elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale.

Kriisispetsialist on praktikas inimene, kes suure osa nende kohustuste täitmist koordineerib, valmistab ette, kontrollib ja hoiab töös.

See tähendab ka seda, et kriisispetsialist ei peaks kriisivalmidust üksi „ära tegema“.

Sotsiaalvaldkonna toimepidevuse eest peab vastutama sotsiaalvaldkond. Hariduse eest haridusvaldkond. IT toimepidevuse eest IT eest vastutavad inimesed. Veevarustuse eest vastutab teenuse osutaja ning KOV peab oma seadusest tulenevas rollis selle toimepidevust korraldama.

Hea kriisispetsialist ehitab süsteemi. Ta ei asenda kogu süsteemi.

Mis muutub KOV-i jaoks 1. oktoobril 2026?

Praegu kehtib hädaolukorra seadus ehk HOS.

01 oktoobril 2026 jõustub kriisiolukorra ja riigikaitse seadus ehk KORKS, mis ühendab senise hädaolukorra, riigikaitse ja erakorralise seisukorra õigusraamistiku terviklikumaks kriisijuhtimise süsteemiks. KORKS võeti Riigikogus vastu 2. juunil 2026.

KOV-i seisukohalt on üks olulisemaid muudatusi see, et seadus määrab selgelt ära kohaliku omavalitsuse püsivad kriisiülesanded. See tähendab ülesandeid, mille täitmiseks peab KOV olema valmistunud enne kriisi ning mille täitmist tuleb vajadusel kriisiolukorras jätkata.

KOV kriisispetsialisti töö liigub seetõttu järjest rohkem üksikute kriisidokumentide haldamiselt organisatsiooni tervikliku toimepidevuse juhtimisele.

1. KOV-i riskianalüüs peab olema päriselt kasutatav

Üks kriisispetsialisti keskseid ülesandeid on kohaliku omavalitsuse riskianalüüsi koostamise ja ajakohastamise korraldamine.

Praegu kehtiva HOS-i järgi peab kohaliku omavalitsuse üksus koostama riskianalüüsi, arvestades üleriigilist riskianalüüsi. Riskianalüüs tuleb kooskõlastada Päästeametiga ning selle koostamisse tuleb kaasata asjassepuutuvad osalised.

Kehtiva määruse järgi peab KOV-i riskianalüüs sisaldama vähemalt:

1. riskide analüüsi

2. kriisideks valmisoleku analüüsi

3. tegevuskava.

Tegevuskavas tuleb esitada iga-aastased võimete parandamise meetmed.

Kui sageli peab riskianalüüsi uuendama?

KOV peab vähemalt üks kord aastas hindama, kas riskianalüüs on ajakohane, ning vajadusel seda muutma. Päästeamet võib samuti nõuda riskianalüüsi muutmist, kui analüüs ei ole enam ajakohane.

Oluline täpsustus on see, et kehtiv määrus ei sätesta üldist kohustust uuendada riskianalüüsi igal aastal just 1. juuliks. Seadusest tulenev nõue on vähemalt iga-aastane ajakohasuse hindamine. Omavalitsus võib loomulikult määrata oma töökorralduses selleks konkreetse iga-aastase tähtaja.

Riskianalüüs ei tohiks olla ainult riskitabel. Praktikas peaks kriisispetsialist kontrollima, kas riskianalüüs annab vastused vähemalt järgmistele küsimustele:

• Millised ohud võivad KOV-i territooriumil realiseeruda?

• Milline elanikkond ja millised piirkonnad on enim ohustatud?

• Millised kriitilised objektid paiknevad ohualadel?

• Millised teenused võivad katkeda?

• Millised sõltuvused teenuste vahel tekivad?

• Mis juhtub veevarustusega elektrikatkestuse korral?

• Mis juhtub kaugküttega elektri, side või kütuse katkestuse korral?

• Kui kaua saavad hoolekandeasutused, koolid ja lasteaiad ilma elektrita toimida?

• Kui kaua suudab KOV ise töötada?

• Milliseid inimesi tuleb teenusekatkestuse korral kiiresti aidata?

• Millised ressursid on olemas?

• Millised võimed puuduvad?

• Kes puudujäägid kõrvaldab ja mis tähtajaks?

Riskianalüüsi väärtus tekib alles siis, kui selle põhjal tehakse otsuseid.

2. KORKS muudab KOV-i riskianalüüsi senisest laiemaks

KORKS-i § 17 järgi koostab KOV kohaliku omavalitsuse riskianalüüsi, milles analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada võivaid KOV-i haldusterritooriumil avalduvaid ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi.

See on oluline areng.

Riskipilti ei tohiks enam käsitleda ainult üksikute elutähtsate teenuste katkestuste kaudu.

KOV peab vaatama oma territooriumi tervikuna.

See tähendab muu hulgas:

• pikaajalist elektrikatkestust

• sidekatkestust

• veevarustuse katkemist

• kanalisatsiooni katkemist

• kaugkütte katkestust

• rasket lumetormi

• üleujutust

• ulatuslikku tulekahju

• ohtliku ettevõtte õnnetust

• transpordiõnnetust

• küberintsidenti

• ulatuslikku evakuatsiooni

• varjumise vajadust

• elanike massilist abivajadust

• tervishoiusüsteemi häireid

• tarneahelate häireid

• riigikaitselist kriisi.

Riskianalüüsist peab omakorda saama sisend kriisiplaanile ja KOV-i võimete arendamisele.

3. KOV peab koostama tervikliku kriisiplaani

See on üks KORKS-i olulisemaid praktilisi muudatusi.

Kohalik omavalitsus muutub püsiva kriisiülesandega asutuseks ning peab koostama oma territooriumi kohta kriisiplaani.

Kriisiplaan peab lähtuma:

• üleriigilisest riskianalüüsist

• KOV-i enda riskianalüüsist

• riigikaitseliste kriiside puhul ohustsenaariumidest

• riigi kriisiplaanist.

KOV-i kriisiplaan peab kirjeldama vähemalt:

• plaani kasutuselevõtmise tingimusi

• vajalikke tegevusi

• vajalikke võimeid

• personali

• vahendeid

• varusid

• juhtimist

• koostööd

• avalikkuse teavitamist

• teabevahetust

• elanikkonnakaitse tegevusi.

KOV peab kriisiplaani kooskõlastama Sotsiaalkindlustusameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, küsima arvamust teistelt asjassepuutuvatelt osalistelt ning esitama selle lõplikuks kooskõlastamiseks Päästeametile.

Mis tähtajaks peab uus kriisiplaan valmis olema?

KORKS-i üleminekusätte järgi peavad püsiva kriisiülesandega asutused ja isikud, sealhulgas kohalikud omavalitsused, koostama uutele nõuetele vastava riskianalüüsi ja kriisiplaani hiljemalt: 31. detsembriks 2027.

See ei tähenda, et 2027. aasta detsembris tuleks hakata dokumenti kirjutama.

Kriisiplaan eeldab enne seda:

• riskide hindamist

• kriisiülesannete kaardistamist

• teenuste prioriseerimist

• personali määramist

• asenduste määramist

• ressursside hindamist

• varude planeerimist

• partneritega kokkuleppeid

• juhtimiskorralduse läbimõtlemist.

4. KOV-i kriisikomisjon peab päriselt juhtima valmisoleku loomist

Praegu kehtiva HOS-i järgi peab valla- või linnavalitsus moodustama alaliselt tegutseva omavalitsusüksuse kriisikomisjoni.

Kriisikomisjon koordineerib kriisireguleerimist KOV-is ning esitab regionaalsele kriisikomisjonile kord aastas ülevaate oma tegevusest ja järgmise aasta tööplaani. Kriisikomisjoni esimees on vallavanem või linnapea.

KORKS-is kriisikomisjon säilib. Selle ülesanne muutub sõnastuselt veel selgemaks. Kriisikomisjoni ülesanne on tagada KOV-i valmisolek kriisiolukorraks ning koordineerida kriisiolukorraks valmistumist ja selle lahendamist.

Kriisispetsialisti jaoks tähendab see, et kriisikomisjoni koosolek ei tohiks olla lihtsalt infovahetus.

Komisjon peaks regulaarselt kontrollima:

• riskianalüüsi tegevuskava täitmist

• kriisiplaani valmidust

• ETO-de toimepidevust

• evakuatsioonikohtade valmisolekut

• generaatorite olemasolu ja ühendamise võimalusi

• kriisijuhtimise sidevõimekust

• kerksuskeskuste valmisolekut

• varjumise korraldust

• sotsiaalvaldkonna valmisolekut

• haridusasutuste toimepidevust

• elanike teavitamise valmisolekut

• õppuste tulemusi

• kriitilisi puudujääke.

5. Kõige suurem muutus on KOV-i enda toimepidevuse kohustus

See on valdkond, mida ei tohiks kriisispetsialist alahinnata.

KORKS defineerib toimepidevuse kui püsiva kriisiülesandega asutuse suutlikkuse ja valmiduse järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada. Seadus loetleb konkreetsed tegevused, mida tuleb toimepidevuse tagamiseks teha.

KOV peab muu hulgas:

1. Määrama kriitilised tegevused.

2. Hindama ja maandama toimepidevuse riske.

3. Otsustama vajaliku toimepidevuse taseme.

4. Kavandama tegevuse häirete ja katkestuste korral.

5. Kavandama taastamise.

6. Määrama töötajate kriisirollid.

7. Määrama asendajad.

8. Valmistama inimesed rollide täitmiseks ette.

9. Määrama töökorralduse muutmise põhimõtted.

10. Tagama turvalise side.

11. Tagama turvalise töökeskkonna.

12. Tagama vajalikud vahendid ja varud.

13. Määrama vajadusel varuasukoha.

14. Kavandama sinna ümberpaiknemise.

15. Määrama toimepidevuseks vajalikud objektid.

16. Korraldama nende objektide kaitse.

17. Korraldama vajadusel nendes varjumise.

18. Määrama toimepidevuse eest vastutava inimese ja kontaktpunkti.

KOV peab oma kontaktpunkti andmed edastama Päästeametile. See tähendab, et KOV-i kriisijuhtimise toimepidevusest saab otsene seadusest tulenev ülesanne, mitte hea tava.

6. KOV peab suutma kriisi juhtida ka siis, kui vallamaja ei tööta

Kriisispetsialist peaks küsima väga praktilisi küsimusi.

Mis juhtub siis, kui:

• vallamajas pole elektrit?

• vallamajja ei saa siseneda?

• internet ei tööta?

• mobiilside on häiritud?

• Teams ei tööta?

• dokumendihaldussüsteem ei tööta?

• pooled kriisimeeskonna liikmed ei saa tööle tulla?

• vallavanem ei ole kättesaadav?

• peamine generaator ei käivitu?

• tanklatest ei saa kütust?

• kriis kestab mitte kuus tundi, vaid seitse päeva?

KOV-i kriisijuhtimise toimepidevus peaks sisaldama vähemalt:

Juhtimiskohta - Peab olema teada põhijuhtimiskoht ja vajadusel varujuhtimiskoht.

Varutoidet - Kriitilistel juhtimiskohtadel peab olema realistlik elektrivarustus.

See ei tähenda ainult generaatori olemasolu. Kontrollida tuleb:

• generaatori võimsust

• ühendamise võimalust

• ATS-i või käsitsi ümberlülitamist

• kütusevaru

• tankimist

• hooldust

• käivitamise protseduuri

• vastutajat.

Alternatiivset sidet - Kriisijuhtimine ei tohi sõltuda ainult mobiiltelefonist ja internetist. Vajadusel tuleb kavandada alternatiivsed sidevahendid.

Asenduspersonali - Igal kriitilisel kriisirollil peab olema vähemalt üks realistlik asendaja.

24/7 töökorraldust - Pikaajaline kriis vajab vahetustega juhtimist. Kriisimeeskond ei saa töötada kolm ööpäeva järjest ilma puhkuseta.

7. KOV-i püsivad kriisiülesanded muutuvad väga konkreetseks

KORKS § 13 määrab kohaliku omavalitsuse püsivad kriisiülesanded. Need ei ole soovitused.

Need on ülesanded, mille täitmiseks peab omavalitsus valmistuma.

KOV peab korraldama järgmised kriitilised ülesanded

1. Evakuatsioonikohtade määramine, kasutusele võtmine ja pidamine

KOV peab teadma juba enne kriisi:

• kus evakueeritud inimesed majutatakse

• kes hoone avab

• kuidas hoone saab elektrit

• kuidas tagatakse küte

• kuidas tagatakse joogivesi

• kuidas tagatakse tualetid

• kuidas toimub toitlustamine

• kes registreerib inimesed

• kuidas tagatakse turvalisus

• kuidas abistatakse erivajadustega inimesi.

KOV peab olema valmis osutama evakueeritutele abi vähemalt kahe protsendi ulatuses oma elanike arvust. Näiteks 20 000 elanikuga omavalitsuse puhul tähendab see valmisolekut vähemalt 400 inimese abistamiseks.

2. Ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine

KOV ei juhi üleriigilist ulatuslikku evakuatsiooni, kuid ilma KOV-ita ei ole seda võimalik reaalselt läbi viia.

Juba praegu näeb HOS ette, et KOV aitab kaasa inimeste evakueerimisele ning evakueeritute majutamisele ja toitlustamisele.

3. Koduteenuse korraldamine

Kriis ei kaota ära koduteenuse vajadust. Vastupidi.

Elektri-, vee-, kütte- või transpordikatkestuse korral võib abivajadus kiiresti suureneda.

4. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine

Hoolekandeasutuste toimepidevus peab olema KOV-i kriisiplaneerimise osa.

Kriisispetsialist peab koos sotsiaalvaldkonnaga teadma vähemalt:

• kui kaua asutused töötavad elektrita

• milline on varutoide

• kui palju on kütust

• kuidas saadakse joogivett

• kuidas valmistatakse toitu

• kuidas toimib küte

• kuidas hangitakse ravimeid

• milline on minimaalne personal

• kuidas toimub vajadusel evakuatsioon.

5. Asendushooldusteenuse korraldamine

Ka see teenus peab kriisiolukorras jätkuma.

6. Turvakoduteenuse korraldamine

Turvakoduteenuse vajadus võib kriisi ajal isegi suureneda.

7. Vältimatu sotsiaalabi tagamine

See tähendab eriti olulist valmisolekut aidata inimesi, kes ei suuda enam ise tagada endale:

• toitu

• riietust

• ajutist majutust

• muud hädavajalikku abi.

8. Abivajavate ja hädaohus olevate laste abistamine

KORKS nimetab eraldi ka kriisi tõttu perekonnast lahutatud laste abistamise.

9. Toimetulekutoetuse maksmine

Ka haldusprotsessid peavad kriisi ajal toimima.

10. Suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu korraldamine

11. Hariduse kättesaadavuse tagamine

KOV peab tagama alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse enda peetavates haridusasutustes. See ei pruugi tähendada kriisis tavapärast koolipäeva.

Kriisiplaan peab aga võimaldama otsustada:

• millised koolid jätkavad

• millised suletakse

• millised koondatakse

• kus toimub õppetöö

• kuidas tagatakse toitlustamine

• kuidas tagatakse küte ja elekter

• millised lasteaiad peavad töötama.

12. Elanike ohuteavitus ja käitumisjuhised

KOV peab tagama oma territooriumil viibivate inimeste teavitamise ohuolukorrast ning käitumisjuhiste andmise. See on palju rohkem kui Facebooki postituse tegemine.

8. KOV peab teadma, kes vajab kriisis kiiresti abi

Üks KOV-i kriisivalmiduse kriitilisemaid valdkondi on kiiresti suureneva abivajaduse juhtimine.

Kriisiolukorras võivad mõne tunniga muutuda abivajajateks inimesed, kes tavaolukorras iseseisvalt toime tulevad. Näiteks:

• koduse hapnikuseadmega inimene

• elektrilisest meditsiiniseadmest sõltuv inimene

• koduhooldust vajav inimene

• liikumispuudega inimene

• üksinda elav eakas

• inimene, kelle kodu muutub kütteta

• inimene, kes ei saa ise evakueeruda

• hoolekandeteenust vajav inimene

• kriisi tõttu perekonnast eraldatud laps.

Seaduse eesmärk ei ole tingimata luua ühte universaalset „abivajajate registrit“.

KOV peab aga organisatsiooniliselt suutma kiiresti tuvastada abivajaduse, prioriseerida abi ja korraldada selle osutamise.

Kriisispetsialist peaks koos sotsiaalvaldkonnaga läbi mõtlema:

1. Kust tuleb info abivajajate kohta?

2. Kes infot hindab?

3. Kes otsustab prioriteedi?

4. Kes inimese juurde läheb?

5. Millise transpordiga?

6. Kuhu inimene vajadusel viiakse?

7. Kuidas toimib see sidekatkestuse korral?

8. Kuidas toimub töö väljaspool tavapärast tööaega?

9. Elutähtsate teenuste toimepidevus jääb KOV-i põhikohustuseks

Kohalik omavalitsus korraldab praegu HOS-i alusel ning jätkab KORKS-i alusel kolme kohaliku elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamist:

• kaugküttega varustamine

• kohaliku tee sõidetavuse tagamine

• veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine.

KOV ei pea neid teenuseid tingimata ise osutama. KOV-i ülesanne on korraldada nende toimepidevust.

KORKS-i järgi tähendab see muu hulgas:

• toimepidevuse koordineerimist

• teenuseosutajate nõustamist

• toimepidevuse nõuete kehtestamist

• järelevalvet

• ETO riskianalüüside ja kriisiplaanide kinnitamist

• õppuste korraldamist

• ulatusliku katkestuse või selle ohu lahendamise juhtimist.

Mida peaks kriisispetsialist ETO-de kohta teadma?

Vähemalt:

Vee-ettevõte

• Millised pumplad vajavad elektrit?

• Millistel objektidel on generaatorid?

• Kui kiiresti generaator paigaldatakse?

• Kui palju generaator vajab kütust?

• Kust kütus saadakse?

• Kui kaua reservuaarid kestavad?

• Millal kaob veesurve?

• Millal tekib kanalisatsiooni ülevool?

• Kas reoveepumplaid saab tühjendada?

• Millised objektid taastatakse esimesena?

Kaugküte

• Millised katlamajad vajavad elektrit?

• Milline on põhikütus?

• Milline on reservkütus?

• Kui palju reservkütust on?

• Kas katlamaja saab töötada saartalitluses?

• Kui kiiresti majad jahtuvad?

• Millised objektid on prioriteetsed?

Kohalikud teed

• Milline tehnika on olemas?

• Kes tehnikat käitab?

• Kui palju on kütust?

• Millised teed avatakse esmajärjekorras?

• Kuidas pääseb kiirabi, pääste ja politsei kriitiliste objektideni?

• Kuidas pääseb generaatoritega vee- ja sideobjektideni?

Selline info peab kriisiplaani kaudu jõudma operatiivseks tegevuseks.

10. Kriisispetsialist peab juhtima ristsõltuvuste analüüsi

Üks kõige sagedasemaid vigu kriisiplaneerimisel on iga teenuse vaatamine eraldi.

Tegelikkuses moodustavad teenused ahela.

Näiteks: elekter → side → veevarustus → kanalisatsioon → küte → hoolekanne → evakuatsioon

Elektrikatkestus võib põhjustada:

• mobiilside kadumise

• veepumplate seiskumise

• reoveepumplate seiskumise

• kaugkütte seiskumise

• liftide seiskumise

• kaupluste maksesüsteemide häire

• tanklate seiskumise

• KOV-i enda IT-süsteemide seiskumise.

Seetõttu peab kriisispetsialist vaatama alati vähemalt kolme küsimust:

• Millest teenus sõltub?

• Mis sõltub sellest teenusest?

• Kui kiiresti muutub katkestus inimeste elule ja tervisele ohtlikuks?

11. Evakuatsioonikohad peavad olema päriselt kasutusvalmis

Kriisiplaanis olev „spordihoone“ ei ole veel evakuatsioonikoht. Kriisispetsialist peaks iga evakuatsioonikoha kohta teadma vähemalt:

Küsimus	Vastus peab olema teada
Mahutavus	Mitu inimest saab majutada?
Elekter	Kas olemas on varutoide?
Küte	Kas töötab elektrikatkestuse korral?
Vesi	Kas joogivesi on tagatud?
Kanalisatsioon	Kui kaua toimib?
Toitlustamine	Kuidas ja kes korraldab?
Magamine	Kust tulevad voodid ja tekid?
Personal	Kes hoonet juhib?
Registreerimine	Kuidas toimub inimeste arvestus?
Turvalisus	Kes tagab korra?
Meditsiiniabi	Kuidas saadakse abi?
Lemmikloomad	Milline on lahendus?
Erivajadused	Kas ligipääs on tagatud?
Side	Millised sidevahendid on olemas?

Evakuatsioonikohta tuleb vaadata nagu kriisi ajal töötavat ajutist teenindusüksust, mitte lihtsalt suurt hoonet.

12. Varjumine on ka KOV-i töö osa

Nii praeguse HOS-i kui tulevase KORKS-i järgi korraldab varjumist eelkõige Päästeamet.

KOV peab aga oma pädevuse piires varjumise korraldamisele kaasa aitama.

Kriisispetsialisti jaoks tähendab see muu hulgas vajadust teada:

• kus paiknevad avalikud varjumiskohad

• millised KOV-i hooned sobivad varjumiseks

• millistes suuremates KOV-i hoonetes on vaja varjumisplaane

• kuidas toimub elanike teavitamine

• millised asutused peavad ohu korral varjuma

• kuidas toimub koolide ja lasteaedade varjumine

• kuidas jätkub juhtimine vahetu ohu ajal.

13. Elanikkonnakaitseks tuleb planeerida ka varud

KORKS nimetab elanikkonnakaitse tegevustena muu hulgas:

• elanikkonnakaitse koolitusi

• ohuteavitust

• päästetöid

• ulatuslikku evakuatsiooni

• varjumist

• esmaabi

• vältimatut sotsiaalabi

• psühhosotsiaalset abi

• muud inimestele hädavajalikku abi.

Seadus sätestab, et Päästeamet, KOV ja teised elanikkonnakaitse eest vastutavad asutused planeerivad elanikkonnakaitse tegevusteks varu.

KOV peaks seega teadma, milliseid ressursse vajatakse näiteks:

• evakuatsioonikoha käivitamiseks

• joogivee jagamiseks

• generaatorite käitamiseks

• elanike teavitamiseks

• kerksuskeskuse käivitamiseks

• ajutiseks majutuseks

• vältimatu abi osutamiseks.

14. Kriisikommunikatsioon ei ole ainult kommunikatsioonijuhi ülesanne

Kriisi ajal võib õige info olla sama oluline kui generaator. KORKS paneb KOV-ile otsese kohustuse tagada oma territooriumil viibivate inimeste ohuolukorrast teavitamine ja käitumisjuhiste andmine.

Kriisispetsialist peaks koos kommunikatsioonivaldkonnaga ette valmistama vähemalt:

• kriisikommunikatsiooni rollid

• kinnitusringi

• eelvalmistatud sõnumid

• veebilehe kriisilahenduse

• sotsiaalmeedia kasutamise

• SMS-i või teiste kanalite kasutamise

• alternatiivse teavitamise sidekatkestuse korral

• kogukonnajuhtide kaasamise

• infotahvlid

• kerksuskeskused

• info jagamise mitmes keeles, kui see on piirkonnas vajalik.

Kõige olulisem küsimus on: Kuidas saab elanik KOV-ilt usaldusväärse info siis, kui internet ja mobiilside ei tööta?

15. Kõik KOV-i töötajad vajavad elanikkonnakaitse koolitust

See kohustus kehtib juba praegu. HOS-i järgi peab avaliku sektori asutus korraldama oma ametnikele ja töötajatele vähemalt kord kahe aasta jooksul elanikkonnakaitse koolituse. Seega ei piisa ainult kriisimeeskonna koolitamisest.

Kriisispetsialist peaks omama ülevaadet:

• kes on koolituse läbinud

• millal koolitus toimus

• millal tuleb järgmine koolitus

• millised töötajad vajavad täiendavat rollipõhist väljaõpet.

16. Kriisiplaani tuleb harjutada

Kriisiplaan, mida pole kunagi kasutatud ega harjutatud, sisaldab peaaegu alati vigu.

KORKS sätestab, et kriisiplaani koostavad asutused peavad korraldama õppusi, et kontrollida ja harjutada valmisolekut kriisiolukorra lahendamiseks ning püsivate kriisiülesannete täitmiseks.

Õppusel ei peaks harjutama ainult „staabi kokkukutsumist“. Hea KOV-i õppus võiks testida näiteks:

72 tunni elektrikatkestust

Kontrollitakse:

• juhtimist

• generaatorite kasutamist

• veevarustust

• kaugkütet

• sotsiaalteenuseid

• tankimist

• sidevõimet

• kriisikommunikatsiooni.

Ulatuslikku evakuatsiooni

Kontrollitakse:

• evakuatsioonikoha avamist

• personali saabumist

• registreerimist

• toitlustamist

• abivajajate vastuvõttu.

Sidekatkestust

Kontrollitakse:

• alternatiivseid sidevahendeid

• info kogumist

• info edastamist elanikele.

Õppuse järel peab tekkima tegevuskava. Mitte ainult õppuse kokkuvõte.

17. Kriisirollid ja asendused tuleb nimeliselt läbi mõelda

KORKS nõuab toimepidevuse tagamiseks kriisirollide ja võimalike asenduste määramist.

KOV-is võiks vähemalt olla selgelt määratud:

• kriisijuht

• kriisijuhi asendaja

• olukorra hindamise eest vastutaja

• operatsioonide eest vastutaja

• sotsiaalabi juht

• logistika ja varude juht

• kommunikatsioonijuht

• ETO-de kontakt

• evakuatsiooni eest vastutaja

• IT ja side eest vastutaja

• haldus- ja hoonete eest vastutaja

• dokumenteerija.

Väikeses omavalitsuses võib üks inimene täita mitut rolli.

Oluline on, et rollid oleksid enne kriisi kokku lepitud.

18. Vallavanema ja linnapea roll muutub veel selgemaks

KORKS määrab vallavanema ja linnapea ametikoha otseselt kriisiülesandega ametikohaks.

Lisaks võib KOV määrata kriisiplaanis teisigi kriisiülesandega ameti- ja töökohti, kui see on vajalik püsivate kriisiülesannete täitmiseks.

See võimaldab määrata juba enne kriisi ära inimesed, kelle olemasolu on kriisiülesannete täitmiseks kriitilise tähtsusega.

Kriisispetsialist ise võib seetõttu olla üks ametikohtadest, mille kriisiülesandega töökohaks määramist tuleb organisatsioonis hinnata.

19. Kriisispetsialist peab tundma KOV-i lepinguid

Paljud kriitilised KOV-i teenused ei ole tegelikult KOV-i enda käes. Need on lepingutega välja antud.

Näiteks:

• teehooldus

• toitlustamine

• transport

• generaatorite rent

• kütuse tarnimine

• IT

• hoonete haldus

• turvateenus

• jäätmevedu.

Kriisiplaan peab arvestama küsimusega: Kas lepingupartner peab teenust osutama ka kriisi ajal?

Kui lepingus pole seda kirjas, võib kriisiplaan põhineda võimel, mida tegelikult olemas ei ole.

Kriisispetsialist peaks koos juristi ja valdkonnajuhiga kontrollima vähemalt:

• teenuse minimaalset kriisiaegset taset

• reageerimisaega

• kontaktisikut

• varupersonali

• varustust

• kütust

• töövõimet elektrikatkestuse korral

• aruandlust

• prioriteete.

20. KOV kriisispetsialisti praktiline aastaring

Kriisivalmidust on lihtsam juhtida aastaringse protsessi kui projektina.

I kvartal

• Vaadata üle eelmise aasta õppuste ja sündmuste õppetunnid.

• Uuendada kriisikomisjoni tööplaani.

• Kontrollida riskianalüüsi tegevuskava.

• Kontrollida kriitiliste partnerite kontakte.

• Kontrollida ETO-de tegevuskavasid.

• Kavandada aasta õppused ja koolitused.

II kvartal

• Hinnata riskianalüüsi ajakohasust.

• Uuendada riskipilti.

• Kontrollida evakuatsioonikohti.

• Kontrollida generaatorite valmisolekut.

• Kontrollida kriisivarusid.

• Korraldada vähemalt üks praktiline valmisoleku kontroll.

III kvartal

• Kontrollida talveks valmisolekut.

• Hinnata kaugkütte toimepidevust.

• Hinnata teehoolduse valmisolekut.

• Kontrollida kütusevarusid.

• Kontrollida sotsiaal- ja hoolekandeasutuste toimepidevust.

• Harjutada juhtimist või kriisikommunikatsiooni.

IV kvartal

• Koondada aasta kriisivalmiduse seis.

• Planeerida järgmise aasta investeeringud.

• Uuendada kriisikomisjoni tööplaani.

• Kontrollida kriisiplaani muudatusvajadust.

• Kontrollida kriisirollide ja kontaktide kehtivust.

• Planeerida järgmise aasta eelarvesse vajalikud võimed.

KOV kriisispetsialisti kontrollnimekiri 2026–2027

Kui kriisispetsialist alustaks täna täiesti nullist, võiks tööjärjekord olla järgmine.

Juhtimine

☐ Kriisikomisjon on moodustatud.

☐ Kriisikomisjoni koosseis on ajakohane.

☐ Põhimäärus on ajakohane.

☐ Aasta tööplaan on olemas.

☐ Kriisirollid on määratud.

☐ Asendajad on määratud.

☐ Kriisijuhtimise põhikoht on määratud.

☐ Varujuhtimiskoht on määratud.

☐ Alternatiivne side on olemas.

Riskid

☐ KOV-i riskianalüüs on olemas.

☐ Selle ajakohasust hinnatakse vähemalt kord aastas.

☐ Riskid on seotud konkreetsete objektide ja teenustega.

☐ Ristsõltuvused on hinnatud.

☐ Võimelüngad on välja toodud.

☐ Tegevuskava sisaldab vastutajaid ja tähtaegu.

Toimepidevus

☐ Kriitilised tegevused on määratud.

☐ Minimaalne personal on teada.

☐ Kriitilistel töötajatel on asendajad.

☐ IT ja side toimepidevus on hinnatud.

☐ Varutoide on hinnatud.

☐ Kütusevajadus on teada.

☐ Varuasukoht on läbi mõeldud.

☐ Kriitilised objektid on määratud.

Elutähtsad teenused

☐ Veevarustuse toimepidevus on hinnatud.

☐ Kanalisatsiooni toimepidevus on hinnatud.

☐ Kaugkütte toimepidevus on hinnatud.

☐ Kohalike teede toimepidevus on hinnatud.

☐ ETO-de kontaktid on olemas.

☐ ETO-de riskianalüüsid ja plaanid on kontrollitud.

☐ Taastamisprioriteedid on kokku lepitud.

Elanikkonnakaitse

☐ Evakuatsioonikohad on määratud.

☐ Valmisolek katab vähemalt 2% elanike arvust KORKS-i nõude kohaselt.

☐ Evakuatsioonikohtade varutoide on kontrollitud.

☐ Toitlustamine on lahendatud.

☐ Joogivesi on lahendatud.

☐ Varjumise korraldus on läbi mõeldud.

☐ Kerksuskeskuste roll on määratud.

☐ Elanikkonnakaitse varud on planeeritud.

Sotsiaalvaldkond

☐ Koduteenuse toimepidevus on hinnatud.

☐ Hoolekandeasutuste toimepidevus on hinnatud.

☐ Vältimatu sotsiaalabi korraldus on olemas.

☐ Kiiresti abi vajavate inimeste tuvastamise protsess on olemas.

☐ Transpordivõime on läbi mõeldud.

☐ Abivajavate laste abistamine on planeeritud.

Haridus

☐ Koolide kriisiaegne töökorraldus on läbi mõeldud.

☐ Lasteaedade kriisiaegne töökorraldus on läbi mõeldud.

☐ Kriitilised haridusasutused on määratud.

☐ Varutoide on hinnatud.

☐ Toitlustamine on hinnatud.

Kommunikatsioon

☐ Kriisikommunikatsiooni kord on olemas.

☐ Kommunikatsioonirollid on määratud.

☐ Alternatiivsed teavituskanalid on olemas.

☐ Eelvalmistatud käitumisjuhised on olemas.

☐ Sidekatkestuse lahendus on läbi mõeldud.

Õppused ja koolitused

☐ KOV-i töötajate elanikkonnakaitse koolitused on korraldatud.

☐ Koolituste arvestus on olemas.

☐ Kriisimeeskonda harjutatakse regulaarselt.

☐ Õppuse järel koostatakse parendustegevused.

☐ Parendustegevuste elluviimist kontrollitakse.

Milline peaks olema hea KOV-i kriisispetsialist?

Hea kriisispetsialist ei pea oskama ise parandada veepumpa, juhtida lumekoristustraktorit ega korraldada sotsiaalteenust.

Ta peab aga teadma:

• Kes seda teeb?

• Kui kiiresti ta seda teeb?

• Kas ta saab seda teha ka elektri-, side- või kütusekatkestuse ajal?

• Mis juhtub siis, kui tavapärane lahendus ei tööta?

• Kes otsustab järgmise sammu?

• Millal muutub probleem inimeste elule või tervisele ohtlikuks?

See on kriisispetsialisti tegelik väärtus.

Tema ülesanne on muuta omavalitsuse kümned erinevad teenused, inimesed, partnerid, varud ja plaanid üheks toimivaks kriisijuhtimise süsteemiks.

Kokkuvõte

KORKS muudab kohaliku omavalitsuse kriisivalmiduse senisest palju konkreetsemaks.

KOV ei saa enam käsitleda kriisivalmidust ainult kriisikomisjoni, riskianalüüsi ja kriisiplaani kaudu.

Omavalitsus peab suutma tõendada, et tal on reaalselt olemas:

• kriitiliste ülesannete täitmise võime

• vajalik personal

• asendused

• juhtimissüsteem

• side

• varutoide

• varud

• evakuatsioonivõime

• kriitiliste sotsiaalteenuste toimepidevus

• hariduse toimepidevus

• elanike teavitamise võime

• kohalike elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldus.

Kõige tähtsam küsimus ei ole enam: „Kas meil on kriisiplaan olemas?“

Õige küsimus on: „Kas me suudame kriisi ajal päriselt täita neid ülesandeid, millest sõltuvad meie elanike elu, tervis ja esmavajalik toimetulek?“

Just sellele küsimusele peab kohaliku omavalitsuse kriisispetsialist aitama iga päev vastata.

Kui sul on küsimus, koostööettepanek või tahad lihtsalt asju arutada, kirjuta sven@mindupsystems.com või helista 56 922 215