top of page

Kriisiplaani ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamise teenused

Tahad, et su asutus oleks järgmiseks kriisiks paremini valmis? Tahad, et lõpeks ära vaidlus selle üle, kes peab töövälisel ajal kriiside lahendamises osalema ja kes mitte? Siin on sulle lahendus.

kriisiplaani hädaolukorra lahendamise plaani koostamine uuendamine

Asutuse kriisiplaani koostamine ja uuendamine

Kriisiplaan on strateegiline dokument, mille organisatsioonid koostavad, et valmistuda võimalikeks kriisideks või hädaolukordadeks ja neile reageerida.

 

Need plaanid kirjeldavad protseduurid, vastutust ja ressursse, mida on vaja organisatsiooni kriisi mõju juhtimiseks ja leevendamiseks. Kriisiplaanid on olulised erinevate sektorite jaoks, sealhulgas äri, valitsus, tervishoid ja palju muud.

​

Kriisiplaani põhikomponendid (võivad erineda riikide lõikes) on:

  • Riski hindamine: võimalike riskide ja haavatavuste tuvastamine, mis võivad viia kriisini.

  • Teabevahetus: kirjeldab, kuidas kriisi ajal sise- ja välissuhtlust käsitletakse, sealhulgas võtmesõnumid, kõneisikud ja suhtluskanalid.

  • Rollid ja kohustused: kriisiohjamisega seotud isikute ja meeskondade rollide ja vastutuse selge määratlemine.

  • Hädaolukorrale reageerimise protseduurid: eri tüüpi kriisidele reageerimise samm-sammuliste protseduuride üksikasjalik kirjeldus.

  • Ressursside eraldamine: kriisi tõhusaks juhtimiseks vajalike ressursside (nt personal, tehnoloogia ja rahalised vahendid) tuvastamine ja eraldamine.

  • Koolitus ja õppused: regulaarsete koolituste ja õppuste läbiviimine tagamaks, et kõik asjaosalised mõistavad oma rolli ja teavad, kuidas kriisiolukorras reageerida.

​

Eesti õigusruumis on kriisiplaan seotud uue Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega ning ennekõike peavad kriisiplaani koostama Vabariigi Valitsus ning püsiva kriisiülesandega asutus. Uues õigusaktis on kriisiplaani kohta järgmised nõudmised:

 

Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksus teevad üleriigilisest ja asutuse või isiku riskianalüüsist lähtudes kriisiplaani, tegutsemiseks nii kriisiolukorras kui ka enne seda, milles on esitatud vähemalt:
1) kriisiplaani rakendamise tingimused;
2) püsiva kriisiülesande täitmise juhtimine ja koostöö;
3) tegevused ja lahendused püsiva kriisiülesande täitmisel;
4) püsiva kriisiülesande täitmise võimed, vahendid ja varud;
5) avalikkuse teavitamine ja teabevahetus;
6) rahvusvahelise abi vajadus, kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine.
 

Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, kes on  määratud kriisiolukorra vahetu lahendamise eest vastutava asutuse või isiku juhitud olukorra lahendamisse, peab osalema kriisiplaani koostamisel ja tagama kriisiolukorra vahetu lahendamise eest vastutavale asutusele kokkulepitud võimed, vahendid ja varud.
 

​

Kriisiplaan on ennekõike mõeldud püsiva kriisiülesandega asutusele uue Tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse nõuete täitmiseks, kuid kuna kriisiplaan on olemuselt strateegiline dokument (võrreldes hädaolukorra lahendamise plaaniga, mis on operatiivtasandi dokument), siis meie soovitame seda kõikidele. Kriisiplaan on justkui väga lai platvorm, millele saab üles ehitada korraliku kriisijuhtimise strateegia koos kriisirollide ja riskide hindamisega.

​

Peamised kliendid on:

Püsiva kriisiülesandega asutuse kriisiplaan

Koostame kahte tüüpi kriisiplaane - üldisi ja detailseid. Üldised kriisiplaani eesmärk on kitsalt täita seadusest tulenevate nõuete täitmine, detailne kriisiplaan on pigem kogu asutust hõlmav kriisijuhtimise strateegia, sh toimepidevuse tagamine.

​

Üldine kriisiplaan sisaldab:

  1. kriisiplaani rakendamise tingimusi;

  2. püsiva kriisiülesande täitmise juhtimise ja koostöö korraldamist;

  3. tegevusi ja lahendusi püsiva kriisiülesande täitmisel;

  4. püsiva kriisiülesande täitmise võimeid, vahendeid ja varusid;

  5. avalikkuse teavitamist ja teabevahetust;

  6. rahvusvahelise abi vajadust, kaasamise, vastuvõtmise ja kasutamise protseduure.

​

Kriisiplaani koostamise eelduseks on riskianalüüsi olemasolu.

Omavalitsuse kriisiplaan

Koostame kahte tüüpi kriisiplaane - üldisi ja detailseid. Üldised kriisiplaani eesmärk on kitsalt täita seadusest tulenevate nõuete täitmine, detailne kriisiplaan on pigem kogu asutust hõlmav kriisijuhtimise strateegia, sh toimepidevuse tagamine.

​

Üldine kriisiplaan sisaldab:

  1. kriisiplaani rakendamise tingimusi;

  2. püsiva kriisiülesande täitmise juhtimise ja koostöö korraldamist;

  3. tegevusi ja lahendusi püsiva kriisiülesande täitmisel;

  4. püsiva kriisiülesande täitmise võimeid, vahendeid ja varusid;

  5. avalikkuse teavitamist ja teabevahetust;

  6. rahvusvahelise abi vajadust, kaasamise, vastuvõtmise ja kasutamise protseduure.

​

Kriisiplaani koostamise eelduseks on riskianalüüsi olemasolu.

Haridusasutuse hädaolukorra lahendamise plaan

Haridusasutuse hädaolukorra lahendamise plaan (HOLP) on dokument, mis kirjeldab, kuidas haridusasutus reageerib erinevatele hädaolukordadele, et tagada koolis viibivate isikute elu ja tervis ning kooli vara ja keskkonna kaitse.

 

Hädaolukorra lahendamise plaanis nähakse ette:

  1. Hädaolukorra lahendamise üldpõhimõtted

  2. Koolis hädaolukorra lahendamisega seotud isikute ülesanded

  3. Hädaolukorra lahendamist juhtivad ja lahendamisele kaasatavad isikud

  4. Hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koordineerimise korraldus

  5. Teabevahetuse korraldus

  6. Koolitöötajate, õpilaste, vanemate ning vajaduse korral teiste isikute teavitamise korraldus

  7. Õppekorraldus hädaolukorra ajal

  8. Tegevused pärast hädaolukorda

 

Hädaolukorra lahendamise plaan koosneb põhiplaanist ning juhistest konkreetsete juhtumite lahendamiseks.

Plaani koostamine on vajalik, et asutustel oleks operatiivne ja toimiv lahendusplaan ühtseks tegutsemiseks.

Ohtliku ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan

Hädaolukorra lahendamise plaanis antakse ülevaade rakendatavatest abinõudest ning vajalikest ressurssidest õnnetuse üle kontrolli saavutamiseks ja selle tagajärgede piiramiseks, sätestatakse õnnetusest teavitamise kord ning antakse käitumisjuhised elanikkonnale õnnetuse korral tegutsemiseks.

​

Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani eesmärk on:
1) anda juhiseid, kuidas ohjeldada õnnetust, et minimeerida selle tagajärgi ja piirata mõju, mida see avaldab inimese tervisele, keskkonnale ja varale;
2) edastada vajalik teave avalikkusele ja piirkonna asutustele;
3) kirjeldada, kuidas keskkond suurõnnetuse järel taastatakse ja puhastatakse.

Miks MindUp Systems?

MindUp Systemsil on pikaajalised kogemused kriisijuhtimise ja toimepidevuse korraldamisel erinevates valdkondades: omavalitsused, riigiasutused, ettevõtted, riigi äriühingud. Saame ja oskame aidata kõiki asutusi, kes soovivad või peavad riskidele reageerimise võimet tõstma. Meil on kogunenud üksjagu praktikat, mis võimaldab meil anda klientidele soovitusi, kuidas oleks mõistlik ja rahaliselt otstarbekas ehitada omale üles üks korralik kriisijuhtimise süsteem. Meil on oskus näha tervikpilti ja hinnata riske süsteemselt. 

Täielik ja pidev koostöö
Kriisijuhtimise võimekuse suurendamine saab toimuda vaid koostöös asutuse juhi, võtmeisikute ning oluliste partneritega. Meie koostame sulle strateegia, raamistiku, kaasame õigel ajal õiged inimesed.​
Toetav tugi
Me oleme alati olemas, kui asutus ise soovib oma sisemiste ressurssidega esialgu riskijuhtimise keerulises maailmas hakkama saada. Helista, saada kiri, arutleme - see ainult rikastab.
Lihtsalt arusaadavad tööd
Me koostame dokumente, analüüse, plaane ja standardeid lihtsalt, arusaadavalt ja põhjendatult nii, et kõik asutuse töötajad saavad aru, miks, kuidas ja mida on vaja teha
Fikseeritud hind
Me lepime kliendiga hinna kokku enne tööde algust. Ei mingeid varjatud kulusid või hilisemaid "see-asi-läks-kalllimas" lugu. Kokkulepe on kokkulepe ja seda meie austame.
bottom of page