Meie koostame sulle koostöös su asutuse võtmeisikutega asutuse eripärasid ja tegevusvaldkonda arvestava kriisiplaani, mis on lihtne, toimiv ning salajane.
Riigiasutused
Omavalitsused
Haridusasutused
Kultuuriasutused
Hoolekandeasutused
Elutähtsa teenuse osutajad
Kogukonnad
Asutuse kriisiplaani koostamine ja uuendamine
Kriisiplaani põhikomponendid (võivad erineda riikide lõikes) on:
-
Riski hindamine: võimalike riskide ja haavatavuste tuvastamine, mis võivad viia kriisini.
-
Teabevahetus: kirjeldab, kuidas kriisi ajal sise- ja välissuhtlust käsitletakse, sealhulgas võtmesõnumid, kõneisikud ja suhtluskanalid.
-
Rollid ja kohustused: kriisiohjamisega seotud isikute ja meeskondade rollide ja vastutuse selge määratlemine.
-
Hädaolukorrale reageerimise protseduurid: eri tüüpi kriisidele reageerimise samm-sammuliste protseduuride üksikasjalik kirjeldus.
-
Ressursside eraldamine: kriisi tõhusaks juhtimiseks vajalike ressursside (nt personal, tehnoloogia ja rahalised vahendid) tuvastamine ja eraldamine.
-
Koolitus ja õppused: regulaarsete koolituste ja õppuste läbiviimine tagamaks, et kõik asjaosalised mõistavad oma rolli ja teavad, kuidas kriisiolukorras reageerida.
Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksus teevad üleriigilisest ja asutuse või isiku riskianalüüsist lähtudes kriisiplaani, tegutsemiseks nii kriisiolukorras kui ka enne seda, milles on esitatud vähemalt:
1) kriisiplaani rakendamise tingimused;
2) püsiva kriisiülesande täitmise juhtimine ja koostöö;
3) tegevused ja lahendused püsiva kriisiülesande täitmisel;
4) püsiva kriisiülesande täitmise võimed, vahendid ja varud;
5) avalikkuse teavitamine ja teabevahetus;
6) rahvusvahelise abi vajadus, kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine.
Püsiva kriisiülesandega asutuse kriisiplaan
Koostame kahte tüüpi kriisiplaane - üldisi ja detailseid. Üldised kriisiplaani eesmärk on kitsalt täita seadusest tulenevate nõuete täitmine, detailne kriisiplaan on pigem kogu asutust hõlmav kriisijuhtimise strateegia, sh toimepidevuse tagamine.
Üldine kriisiplaan sisaldab:
-
kriisiplaani rakendamise tingimusi;
-
püsiva kriisiülesande täitmise juhtimise ja koostöö korraldamist;
-
tegevusi ja lahendusi püsiva kriisiülesande täitmisel;
-
püsiva kriisiülesande täitmise võimeid, vahendeid ja varusid;
-
avalikkuse teavitamist ja teabevahetust;
-
rahvusvahelise abi vajadust, kaasamise, vastuvõtmise ja kasutamise protseduure.
Omavalitsuse hädaolukorra lahendamise plaan
HOLP sisaldab:
-
kriisiplaani rakendamise tingimusi;
-
püsiva kriisiülesande täitmise juhtimise ja koostöö korraldamist;
-
tegevusi ja lahendusi püsiva kriisiülesande täitmisel;
-
püsiva kriisiülesande täitmise võimeid, vahendeid ja varusid;
-
avalikkuse teavitamist ja teabevahetust;
-
rahvusvahelise abi vajadust, kaasamise, vastuvõtmise ja kasutamise protseduure.
Kriisiplaani koostamise eelduseks on riskianalüüsi olemasolu.
Haridusasutuse hädaolukorra lahendamise plaan
Hädaolukorra lahendamise plaanis nähakse ette:
-
Hädaolukorra lahendamise üldpõhimõtted
-
Koolis hädaolukorra lahendamisega seotud isikute ülesanded
-
Hädaolukorra lahendamist juhtivad ja lahendamisele kaasatavad isikud
-
Hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koordineerimise korraldus
-
Teabevahetuse korraldus
-
Koolitöötajate, õpilaste, vanemate ning vajaduse korral teiste isikute teavitamise korraldus
-
Õppekorraldus hädaolukorra ajal
-
Tegevused pärast hädaolukorda
Hädaolukorra lahendamise plaan koosneb põhiplaanist ning juhistest konkreetsete juhtumite lahendamiseks.
Plaani koostamine on vajalik, et asutustel oleks operatiivne ja toimiv lahendusplaan ühtseks tegutsemiseks.
Ohtliku ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan
Hädaolukorra lahendamise plaanis antakse ülevaade rakendatavatest abinõudest ning vajalikest ressurssidest õnnetuse üle kontrolli saavutamiseks ja selle tagajärgede piiramiseks, sätestatakse õnnetusest teavitamise kord ning antakse käitumisjuhised elanikkonnale õnnetuse korral tegutsemiseks.
Ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani eesmärk on:
1) anda juhiseid, kuidas ohjeldada õnnetust, et minimeerida selle tagajärgi ja piirata mõju, mida see avaldab inimese tervisele, keskkonnale ja varale;
2) edastada vajalik teave avalikkusele ja piirkonna asutustele;
3) kirjeldada, kuidas keskkond suurõnnetuse järel taastatakse ja puhastatakse.
Kuidas me saame sinu meeskonda aidata?
Saada meile oma soov või mõtted ja alustame mõtlemist, kas ja kuidas me sind ja su meeskonda kõige paremini aidata saame.
Tutvusta oma projekti
Saada meile oma soov või mõtted ja alustame mõtlemist, kas ja kuidas me sind ja su meeskonda kõige paremini aidata saame.
Küsi küsimusi