Kriiside juhtimine ei tohi katkeda. Olenemata olukorras, see peab jätkuma. Meie aitame sul luua asutuse kriisistaabi toimepidevuse plaani, mis arvestab kõiki stsenaariumeid. Ka sõda.
Mis on kriisistaap?
Kriisistaap on organisatsiooniline struktuur, mis koordineerib ja juhib kriisiolukordades tegevusi. Kriisistaap koosneb tavaliselt erinevate osakondade ja ka erinevate asutuste esindajatest, kes töötavad koos, et tagada oluliste ja kriitilise teenuse toimimine kriisi ajal ja pärast seda.
Kriisistaap võib tegeleda mitmesuguste ülesannetega, sealhulgas:
-
Kriisiolukorra hindamine ja jälgimine.
-
Teabe kogumine ja analüüsimine.
-
Otsuste tegemine ja strateegiate väljatöötamine.
-
Suhtlemine avalikkuse, meedia ja teiste sidusrühmadega.
-
Ressursside haldamine ja jaotamine.
Näiteks Eestis alustas Terviseameti kriisistaap tööd 28. jaanuaril 2020, et juhtida ja koordineerida tegevusi seoses koroonaviiruse pandeemiaga. Kriisistaap on oluline osa kriisijuhtimisest, aidates tagada organisatsiooni toimimise ja stabiilsuse kriisi ajal ja pärast seda.
Mis on kriisiruum?
Kriisiruum või ka erakorralise juhtimise ruum, mida sageli nimetatakse ka hädaolukordade operatsioonikeskuseks (EOC) või kriisihaldusruumiks, on eraldiseisev rajatis või ruum, kus võtmetöötajad kogunevad, et koordineerida ja juhtida vastustegevust hädaolukordades või kriisides. Kriisiruumi peamine eesmärk on hõlbustada tõhusat suhtlust, koordineerimist ja otsustamist asjakohaste osapoolte vahel, tagamaks kiire ja korraldatud reageerimine juhtunud sündmustele.
​
Kriisiruumi võtmevõimed on:
-
Suhtlustaristu: Ruum on varustatud arenenud suhtlusvahenditega, mis võimaldavad reaalajas teabe vahetamist hädaolukorra reageerijate, valitsusametnike ja teiste asjakohaste osapoolte vahel. See võib hõlmata telekommunikatsioonisüsteeme, videokonverentsimist ja muid suhtlusvahendeid.
-
Informatsioonihaldussüsteemid: Rajatis on varustatud informatsioonihaldussüsteemidega, sealhulgas tehnoloogiavahendid ja tarkvara, mis võimaldavad kriitilise teabe kogumist, analüüsimist ja levitamist seoses hädaolukorraga. Juhtimissüsteemid võivad mängida olulist rolli informatsiooni haldamisel.
-
Juhtimis- ja kontrollikeskused: Ruumis võib olla keskne juhtimis- ja kontrolliala, kus otsustajad saavad jälgida olukorda, rakendada ressursse ja teha strateegilisi otsuseid saadaoleva teabe põhjal.
-
Koostööalad: On eraldatud alasid koostööks ja koordineerimiseks erinevate ametite ja organisatsioonide vahel, kes on seotud hädaolukorra reageerimisega. See võib hõlmata laudu või tööjaamu erinevate esindajate jaoks.
-
Situatsiooni jälgimine ja ekraanid: Erakorralise juhtimise ruumis on tavaliselt ekraanid või juhtpaneelid, kus kuvatakse reaalajas andmeid, kaarte ja muud olulist teavet seoses hädaolukorraga. See aitab otsustajatel olukorda visualiseerida ja teha informeeritud otsuseid.
-
Logistiline tugi: Ruum võib sisaldada logistilise toe rajatisi, sealhulgas alasid planeerimiseks, ressursside haldamiseks ja tugiteenuste koordineerimiseks.
-
Varundussüsteemid ehk toimepidevus: Operatiivse järjepidevuse tagamiseks on erakorralise juhtimise ruumid sageli varustatud varundusega, sealhulgas varugeneraatorite, topeltkommunikatsioonikanalite ja muude hädaolukorraks mõeldud meetmetega.
Kriisiruumid aktiveeritakse tavaliselt märkimisväärsete sündmuste korral, nagu loodusõnnetused, pandeemiad, suurõnnetused või julgeolekuriskid. Need toimivad keskusena, kus otsustajad saavad koos töötada, et juhtida vastuse- ja taastamisjõupingutusi. Ruumi kujundus ja omadused võivad varieeruda organisatsiooni või valitsusasutuse konkreetsete vajaduste ja ressursside põhjal.
Mis on kriisistaabi kriisiruumi toimepidevuse teenus?
​
Teenuse raames:
-
kontrollime olemasoleva kriisiruumi ja ka asenduspindadeks määratud kriisiruumide toimepidevust vastavalt meie endi poolt koostatud nimekirjale
-
nõustame toimepideva kriisiruumi ehitamist nullist
-
koostame kriisiruumi kasutusele võtmise plaani ning testime selle toimivust
​
Lisaks pakume läbi koostööpartnerite võimaluse tagada kriisiruumile alternatiivse energiana ka salvestusega päikeseenergiasüsteeme.
Kui palju kriisiruumi toimepidevuse teenus maksab?
Otseselt ei ole võimalik kindlat hinda välja tuua. See sõltub sellest, millise osa töödest klient soovib, et meie teeme. Seega kõige kiirem ja mõistlikum on meile helistada või saata kiri, saada kokku ning esitada meile oma nägemus. Meie esitame vastu oma nägemuse, võrdleme neid, leiame konsensuse ja meie hinnastame selle. Nii saab klient omale parima lahenduse.
Miks MindUp Systems?
MindUp Systemsil on pikaajalised kogemused kriisijuhtimise ja toimepidevuse korraldamisel erinevates valdkondades: omavalitsused, riigiasutused, ettevõtted, riigi äriühingud. Saame ja oskame aidata kõiki asutusi, kes soovivad või peavad riskidele reageerimise võimet tõstma. Meil on kogunenud üksjagu praktikat, mis võimaldab meil anda klientidele soovitusi, kuidas oleks mõistlik ja rahaliselt otstarbekas ehitada omale üles üks korralik kriisijuhtimise süsteem. Meil on oskus näha tervikpilti ja hinnata riske süsteemselt.