Riskijuhtimise, kriisijuhtimise ja toimepidevuse teenused omavalitsustele

Oleme omavalitsustega teinud kolm aastat väga tihedat koostööd ja meil on olnud privileeg olla tunnistaja suurepärastele arengutele ja muutustele. Soovime seda koostööd edasi arendada ja jätkata, tagades koos omavalitsustega Eesti elanike turvalisuse.

RISKIJUHTIMISE TEENUSED  OMAVALITSUSELE

Omavalitsuse
riskijuhtimise süsteem

Sisaldab riskijuhtimise olulisi elemente:

  1. riskijuhtimise raampõhimõtted ja protseduurireeglid;

  2. riskide tuvastamine ja hindamine;

  3. riskihaldusmeetodi valik ja sisekontrollimeetmete rakendamine;

  4. seire, aruandlus ja muudatuste sisseviimine, korrigeerimine;

  5. riskikultuur.

Omavalitsuse
hädaolukorra riskianalüüs

  Riskianalüüs sisaldab
1) analüüsitava sündmuse kirjeldust;
2) sündmuse tõenäosuse ja mõju analüüsi;
3) hinnangut, millisel juhul võib sündmus areneda hädaolukorraks või eriolukorraks;
4) ettepanekuid hädaolukordade ennetamiseks ja nendeks valmistumiseks;
5) vajaduse korral muid andmeid, lähtudes sündmuse iseloomust või Riigikantselei suunistest.

Elutähtsa teenuse 
toimepidevuse riskianalüüs

Sisaldab toimepidevuse olulisi elemente:

  1. asutuse olulised eesmärgid

  2. eesmärkide saavutamiseks vajalikud olulised protsessid

  3. oluliste protsesside kriitilised ressursid

  4. peamised riskid

  5. riskide maandamine

  6. riskide jälgimine

  7. maandamistegevuste järjepidevus ja kontroll

Riskijuhtimise
koolitus omavalitsuse töötajatele

Koolituse raames saavad omavalitsuse töötajad teada:

- mis on risk?

- millised on erinevad riskitasemed ja vastutus?

- millised on riskiallikad?

- millised võivad olla omavalitsuse riskiallikad?

- mis on riskijuhtimine?

- mis on riskianalüüs?

- mis on riskide tundmine?

- mis on varajane hoiatuse süsteem?

- kuidas riske maandada?

Omavalitsuse
riskikommunikatsiooni plaan

Riskikommunikatsioon on elanikkonna teavitamine riiki ja ühiskonda ähvardavatest ohtudest ning meetmetest, mida riik ja elanikud saavad ette võtta nende ohtude maandamiseks või kahjuliku mõju vähendamiseks.

Koostame omavalitsusele tervikliku riskikommunikatsiooni plaani, kus lisaks elutähtsat teenust puuduvale osale on ka muud osad, mida omavalitsus oluliseks peab.

Omavalitsuse
evakuatsiooni korraldamise plaan

Sisaldab:

- evakuatsioonikohtade ja ka varjumiskohtade kaardistust;

- evakuatsioonikoha ja varjumiskoha kvaliteedi nõudeid;

- evakuatsioonikoha käivitamise protseduure;

- vajalikke kokkuleppeid ja kontakte;

- teavituste ja märgistuste korraldamist;

- vajalike teenuste tagamist.

OMAVALITSUSE KRIISIJUHTIMINE JA KRIISIDEKS VALMISOLEK

Omavalitsuse
hädaolukorra lahendamise plaan

Koostame hädaolukorra lahendamise plaani vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele, asutuse hädaolukorra riskianalüüsile ning Riigikantselei suunistele.

Kooskõlastame asjasse puutuvate asutuste ning isikutega, koolitame vajadusel personali.

Elutähtsa teenuse 
toimepidevuse plaan

Elutähtsa teenuse osutaja (ETO) kirjeldab plaanis tingimusi, mille korral rakendatakse plaanis kirjeldatud meetmeid, kasutuselevõtmise korda ja koostab vajalikud taastekavad.

Teenuse raames koostame riskianalüüsis leitud stsenaariumite alusel toimivad ja lihtsad lahendused riskide maandamiseks ja toimepidevuse tagamiseks.

Omavalitsuse
kriisijuhtimise süsteemi analüüs

Olulised kriisijuhtimissüsteemi komponendid on:

- eesmärkidest ja ülesannetest lähtuv kriisijuhtimise struktuur;

- juhtimise ülesehitus ja korraldus;

- situatsiooni hindamise, ohunäitajate tuvastamise ja arengu järgimise (assessment) korraldus;

- infojuhtimise süsteemi ülesehitus ja korraldus;

- toimivad plaanid vastavalt ohu tasemele.

Teenuse raames hindame, kuidas need on sinu asutuses üles ehitatud.

Kriisireguleerimisõppus
omavalitsusele

Vali teema ja meie korraldame.

Võimalikult elulise ja tõese kriisireguleerimisõppuse korraldamine koos vastumänguga vastavalt tellija soovidele ja valmisolekule.

 

Võimalik tellida ka vaid hindamise korraldamine või alamtegevuse juhtimine.

 

TOIMEPIDEVUSE TAGAMINE

Omavalitsuse
toimepidevuse tagamine

Sisaldab toimepidevuse olulisi elemente:

  1. asutuse olulised eesmärgid

  2. eesmärkide saavutamiseks vajalikud olulised protsessid

  3. oluliste protsesside kriitilised ressursid

  4. peamised riskid

  5. riskide maandamine

  6. riskide jälgimine

  7. maandamistegevuste järjepidevus ja kontroll

Omavalitsuse
toimepidevuse koolitused

Õpetame omavalitsuse töötajatale, kuidas olla ise toimepidevam, muuta oma pere toimepidevaks ning kuidas aidata kaasa omavalitsuse toimepidevuse suurendamisele.

Käsitleme teemasid nagu:

- kriitilised vajadused;

- kriitilised ülesanded;

- alternatiivsed lahendused;

- toimepidev kodu ja kontor.

Toimepidev kriisijuhtimine

Koostame omavalitsustele ja kogukondadele toimepideva kriisijuhtimise strateegilise dokumendi, kus töötame välja lahendused pideva ja jätkusuutliku kriisijuhtimise korraldamise.

Töö raames kaardistame sobilikud kohad, olemasolevad teenused, teenuste alternatiivsed lahendused ning aitame neid ellu viia.

Ajutuse veevõtukoha
mehitamise plaan

Koostame omavalitsustele ajutiste veevõtukohtade mehitamise plaani eesmärgiga tagada hädaolukorras, kui vee- ja kanalisatsiooniteenus on katkenud, elanikele vajaliku joogivee varustatus.

Sisaldab:

- töö põhimõtteid;

- eesmärke;

- teenuse kirjeldust;

- teenuse skemaatilist tagamist;

- vajalike ressursside kirjeldust;

- koha testimist ja koolitamist.

 

Omavalitsuse riskijuhtimise süsteem

Riskijuhtimise süsteeme on palju - üks lubab olla parem kui varem. MindUp Systems loob omavalitsuse eesmärkidest lähtuva riskijuhtimise süsteemi ja aitab selle juurutada organisatsioonikultuuri. Meie eesmärk on aidata omavalitsustel tuvastada nende riskivõtmise tase, töötada välja nende jaoks sobilik riskijuhtimise metoodika ning oluliste riskide jälgimise süsteem.

Teenuse raames koostame omavalitsusele riskijuhtimisstrateegia, mis sisaldab: 

- riskijuhtimise raampõhimõtteid;

- riskide juhtimist vastavalt tasemele - strateegiline ja protsesside riskide juhtimine;

- efektiivset asutuse sisest kommunikatsiooni;

- riskide tuvastamise ja hindamise protsessi;

- vajalike teadmiste ja oskuste kirjeldust.

Strateegia lahutamatud osad on riskianalüüsid, vajalikud hädaolukorra lahendamise plaanid, kriisikomisjoni töö korraldamine, evakuatsioonikoha töö korraldamise protseduurid ja kokkulepped, elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine, riskikommunikatsiooni korraldamine, infojuhtimise süsteemi loomine, testimine ning kontrollimine.

Omavalitsuse hädaolukorra riskianalüüsi koostamine ja uuendamine

Riskianalüüs koosneb üldosast, analüüsiosast, võimeanalüüsist ja järeldustest.

Riskianalüüsi analüüsiosas esitatakse:
1) sündmuse liigid, mis võivad põhjustada hädaolukorra;
2) hädaolukorra määratlus;
3) toimunud sündmuste analüüs ning analüüsi toetav riigisisene ja rahvusvaheline statistika, kaardimaterjal, prognoos, eksperdihinnang või muud andmed;
4) sündmuse stsenaarium ja selle kirjeldus;
5) stsenaariumi tõenäosuse ja tagajärgede hinnang;
6) stsenaariumi riskiklass.

Võimeanalüüsis kirjeldatakse hädaolukorra ennetamiseks, valmistumiseks ja lahendamiseks vajalikke tegevusi, lahendavate asutuste ja seotud osapoolte valmisolekut ja olemasolevaid võimekusi; selgitatakse välja võimelüngad, esitatakse võimelünkade kaotamise meetmed, nende hinnanguline maksumus ning tuuakse esile meetmete täitmise eest vastutavad asutused.

Riskianalüüsi järeldustes esitatakse:
1) üldine hinnang riigi valmisolekule lahendada hädaolukorda;
2) loetelu kriitilistest võimelünkadest;
3) loetelu asutusesisestest meetmetest;
4) loetelu meetmetest, mis nõuavad mitme asutuse koostööd või ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse otsust;
5) loetelu riskikommunikatsiooni meetmetest ja nende täitmise eest vastutavad asutused;
6) loetelu stsenaariumitest, mille lahendamiseks tuleb koostada hädaolukorra lahendamise plaan;
7) hinnang, milline sündmuse stsenaariumist põhjustatud hädaolukorra lahendamine võib vajada eriolukorra väljakuulutamist;
8) ettepanek hädaolukorra lahendamiseks vajaliku varu, sealhulgas tegevusvaru suuruse kohta.

Iga hädaolukorrani viiva sündmuse kohta koostatakse riskiankeet. 

Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi koostamine ja uuendamine

Riskianalüüsis kirjeldab teenuseosutaja lühidalt osutatavat teenust ja teenuse õigusaktidega nõutud taset.

 Elutähtsa teenuse kirjelduses esitatakse järgmine teave:
1) milline teenuse osa loetakse  elutähtsaks ja selle kirjeldus;
2) teenust tarbivad isikud ja nende arv;
3) millises piirkonnas teenust osutatakse.

 

Elutähtsa teenuse nõutud taseme kohta esitatakse järgmine teave:
1) millisel tasemel tuleb  elutähtsat teenust osutada hädaolukorras, muus sarnases olukorras või teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral;
2) aeg, mille jooksul tuleb elutähtis teenus taastada, lähtudes elutähtsa teenuse katkestuse või häire lubatud ajast, mis on kindlaks määratud õigusaktides.

Kriitiliste tegevuste väljaselgitamine

  (1) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja teenuse nõutud taseme alusel nimetab teenuseosutaja elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikud tegevused ning hindab nende kriitilisust.

  (2) Tegevuse kriitilisus arvutatakse  elutähtsa teenuse katkestuseni või häireni kuluva aja ja elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse kriitilisuse astme korrutisena. Tegevusi, mis saavad vähem kui 10 punkti, riskianalüüsi koostamise käigus edasi ei analüüsita.

Kriitiliste tegevuste ressursside väljaselgitamine

  (1) Teenuseosutaja selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult vajalikud ressursid ja kirjeldab nende seost teenuse osutamisega.

  (2) Teenuseosutaja lähtub kriitilise tegevuse ressursside väljaselgitamisel järgmistest ressursiliikidest:
1) personal – milline on kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku personali optimaalne ja minimaalne arv ning millised oskused ja teadmised peavad personalil olema;
2) ehitised ja territoorium – millised ehitised ja territoorium on kriitilise tegevuse toimimiseks vältimatult vajalikud ning millist alternatiivset ehitist või territooriumi on võimalik kasutada;
3) seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid – millised on kriitilise tegevuse toimimiseks olulised seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid, sealhulgas andmebaasid ja sidesüsteemid;
4) kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik teave – milline teave on kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik ja kuidas seda hoitakse;
5) finantsvahendid – millised on teenuseosutaja igapäevased finantsvahendid kriitilise tegevuse toimimiseks;
6) muud teenused, sealhulgas elutähtsad teenused – milliste muude teenuste katkestus või häire võib mõjutada teenuseosutaja kriitiliste tegevuste toimimist;
7) varustajad ja partnerid – kes on olulised varustajad ja partnerid, kellest sõltub kriitiliste tegevuste toimimine.

 Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis iga kriitilise tegevuse kohta selle toimimiseks vajalikke ressursse  ressursiliikide kaupa selliselt, et selguks, millise kriitilise tegevusega on ressurss seotud, kui kaua suudetakse ilma selle ressursita hakkama saada ja kui oluline on ressurss kriitilise tegevuse toimimiseks. Kriitilise tegevuse ressursside kohta esitatakse kokkuvõte.

Lisaks määrab teenuseosutaja vajaduse korral ametinimetuste kaupa töökohtade arvu, mis on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud ning mis teenuseosutaja hinnangul on riigikaitseseaduse kohaselt vaja määrata riigikaitselise töökohustusega töökohaks.

Ohtude väljaselgitamine

  (1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestuse või häire. Korraldav asutus võib täpsustada elutähtsate teenuste kaupa, missuguseid võimalikke ohte teenuseosutaja peab hindama.

  (2) Kriitilise tegevuse ressursi puudumist käsitatakse ohuna üksnes juhul, kui teenuseosutaja hindab selle kriitilise tegevuse ressursi oluliseks.

Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamine ning kirjeldamine

  (1) Teenuseosutaja selgitab  tehtud analüüsi põhjal välja elutähtsa teenuse häiret või katkestust põhjustada võivad stsenaariumid ja esitab riskianalüüsis nende kirjelduse.

  (2) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsis stsenaariumi realiseerumise tõenäosust  ja tagajärje raskusastet , võttes arvesse asjaomast statistikat, uuringutulemusi, eksperdiarvamusi, rakendatud ennetavaid meetmeid või muud asjaomast teavet.

  (3) Koondhinnang stsenaariumi realiseerumise tagajärgede kohta antakse suurima raskusastmega tagajärje põhjal.

  (4) Korraldav asutus võib täiendada stsenaariumi realiseerumise tagajärgede hindamiskriteeriumide nimekirja.

  (5) Kui kriitilise tegevuse toimimist mõjutav oht on teise teenuseosutaja, varustaja või muu lepingupartneri osutatava teenuse katkestus või häire, küsib teenuseosutaja vastavalt lepingupartnerilt asjaomast teavet, sealhulgas lepingupartneri suutlikkuse kohta teenus taastada. Saadud teabe alusel hindab teenuseosutaja stsenaariumi realiseerumise tõenäosust ja tagajärge.

  (6) Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamise alusel määratakse stsenaariumi riskiklass.

  (7) Olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga stsenaariumite kohta täidetakse tõenäosuse ja tagajärgede koondtabel

.

Ennetavad meetmed

  (1) Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis selle koostamise hetkeks rakendatud ennetavaid meetmeid ja  tähtsuse järjekorras ennetavaid meetmeid, mida on plaanitud rakendada vähemalt järgmise kolme aasta jooksul kriitilise tegevuse ning elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks.

  (2) Ennetava meetmena kirjeldatakse ka kriitiliste tegevuste tagamiseks vajalikku vahendite varu või nende tagamise korraldust.

Riskianalüüsi kokkuvõte
1) kriitiliste tegevuste loetelu nende tähtsuse järjekorras;
2) riskianalüüsis olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumide loetelu koos põhjendustega;
3) ülevaate ohtudest, mis võivad põhjustada pikaajalise või raskete tagajärgedega elutähtsa teenuse katkestuse, ja nendega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest, samuti esitatakse võimalikud käitumisjuhised elanikele. Esitatud info alusel teeb korraldav asutus asjakohast riskikommunikatsiooni.

Riskijuhtimise koolitus omavalitsuse töötajatele

Koolituse raames saavad omavalitsuse töötajad teada:

- mis on risk?

- millised on erinevad riskitasemed ja vastutus?

- millised on riskiallikad?

- millised võivad olla omavalitsuse riskiallikad?

- mis on riskijuhtimine?

- mis on riskianalüüs?

- mis on riskide tundmine?

- mis on varajane hoiatuse süsteem?

- kuidas riske maandada?

Kestab 4 ak. tundi.

Riskikommunikatsiooni korraldamine ja riskikommunikatsiooni plaan

Riskikommunikatsioon on elanikkonna teavitamine riiki ja ühiskonda ähvardavatest ohtudest ning meetmetest, mida riik ja elanikud saavad ette võtta nende ohtude maandamiseks või kahjuliku mõju vähendamiseks. Näiteks on päästeamet koostanud soovitusliku nimekirja varudest, mis võiks igal inimesel kodus olla, et tormi ja võimaliku elektrikatkeskuse ajal hakkama saada.

Samas saame riskikommunikatsioonina käsitleda ka ennetustööd, mille eesmärk on kujundada inimeste käitumismudeleid ja muuta harjumusi, et ümbritsev elukeskkond oleks ohutum. Näiteks õpetatakse juba lasteaias, kuidas on ohutu liigelda ning kuidas kutsuda vajadusel abi.

Päästeamet ning politsei- ja piirivalveamet teevad igal aastal kampaaniaid, et inimesed kannaksid helkurit, ei istuks alkoholi tarvitanuna rooli ega läheks purjus peaga ujuma. Seda kõike saame nimetada ka riskikommunikatsiooniks.

Koostame omavalitsusele tervikliku riskikommunikatsiooni plaani, kus lisaks elutähtsat teenust puuduvale osale on ka muud osad, mida omavalitsus oluliseks peab.

Evakuatsioonikoha töö korraldamise plaan ja varjumiskohad

Aitame omavalitsustel üles ehitada korraliku ja toimiva evakuatsioonikoha plaani. Peamine rõhk on inimestele maksimaalse võimaliku inimväärse elu tagamine suurte kriiside korral. Sama tegevuse raames kaardistame ka võimalikud varjumise kohad, et tagada ka seal valmisolek kriiside ajal inimestel ellu jääda.

Sisaldab:

- evakuatsioonikohtade ja ka varjumiskohtade kaardistust;

- evakuatsioonikoha ja varjumiskoha kvaliteedi nõudeid;

- evakuatsioonikoha käivitamise protseduure;

- vajalikke kokkuleppeid ja kontakte;

- teavituste ja märgistuste korraldamist;

- vajalike teenuste tagamist.

Teenuse raames tehakse tihedat koostöö päästeameti ja Naiskodukaitsega.

Omavalitsuse hädaolukorra lahendamise plaani koostamine ja uuendamine

Hädaolukorra lahendamise plaani aluseks on Vabariigi Valitsuse määrus, asutuse hädaolukorra riskianalüüs ja Riigikantseleipoolsed juhised.

 

HOLP sisaldab:
1) hädaolukorra kirjeldus, sealhulgas kokkuvõte hädaolukorra võimalikust mõjust;
2) plaani rakendamise tingimused, sealhulgas, millise soovitud tulemuse korral lõpetatakse plaani kasutamine;
3) hädaolukorra lahendamisel osalevad asutused ja isikud ning nende osalemise ülesanded;
4) hädaolukorra lahendamise eesmärgid;
5) hädaolukorra lahendamisse kaasatavate asutuste vahel kokkulepitud sündmuse tõenäoline lahenduskäik;
6) asutuste- ja isikutevahelise teabevahetuse korraldus;
7) avalikkuse teavitamise korraldus;
8) vajaduse korral asutuste ja isikute koostöö korraldus uurimistoimingute tegemisel;
9) elutähtsa teenuse katkestusest põhjustatud hädaolukorra korral teave elutähtsa teenuse tagamise korralduse kohta;
10) hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuur ja -korraldus;
11) hädaolukorra lahendamiseks vajalike võimete loetelu ja nende kasutusele võtmise tingimused;
12) vajaduse korral rahvusvahelise abi taotlemise, vastuvõtmise ja kasutamise korraldus;
13) vajaduse korral eriolukorra kehtestamisega kaasnevate tegevuste loetelu;
14) vajaduse korral muud tegevused, lähtudes plaani koostamist juhtiva asutuse vajadustest.

Töö koostamise aluseks on konfidentsiaalsusleping ja asutusepoolne volitus. 

Omavalitsuse kriisijuhtimise süsteemi analüüs

Igasuguse kriisijuhtimise süsteemi olemuseks on eesmärkidel põhinev valmisolek ja reageerimine.

 

Olulised komponendid on:

- eesmärkidest ja ülesannetest lähtuv kriisijuhtimise struktuur;

- juhtimise ülesehitus ja korraldus;

- situatsiooni hindamise, ohunäitajate tuvastamise ja arengu järgimise (assessment) korraldus;

- infojuhtimise süsteemi ülesehitus ja korraldus;

- toimivad plaanid vastavalt ohu tasemele.

Kriisimeeskonna loomine

Kriisijuhtimise struktuur peab peegeldama eesmärke, miks see meeskond kokku kutsutud on. Oluline on mõista, et struktuuri aluseks on eesmärgid, mida soovitakse saavutada, mitte vastupidi. Kuna struktuur koosneb inimestest, nimetame seda edaspidi kriisimeeskonnaks (crisis management team). Kõik kriisimeeskonna liikmed „mängivad“ mingeid rolle, st struktuur on kogum rollidest, mis tulenevad eesmärkidest.

Kriisimeeskonna struktuur peab peegeldama olulisi komponente, et tuumikülesandeid ellu viia. Tavaliselt seotakse sarnased alamülesanded üheks komponendiks ehk kriisigrupiks. Eesti kriisireguleerimise maastikul kasutatakse mõistet staabigrupp [4]. Tavaliselt on erinevatel kriisigruppidel oma juht, kes allub vahetult kriisijuhile (Eesti kriisireguleerimise maastikul kasutatakse mõisteid hädaolukorrajuht ja staabi korral staabijuht).

Situatsiooni hindamine, ohunäitajate tuvastamine ja arengu järgimine (assesment)

Situatsiooni hindamine on kriisijuhtimise üks võtmeelemente, kuna on aluseks otsustele. Seega lähtuvalt hindamisest on otsused kas õiged või valed. Situatsiooni hindamisel on oluline, et see algaks esmaste ohuilmingute ajal. Seega situatsiooni hindamine on tegevus, mida alustatakse kohe esimese tegevusena.

Juhtimine (coordination, command, control)

Juhtimisel on kolm tasandit: strateegiline, taktikaline ja operatiivne. Tegevused sõltuvad selgetest eesmärkidest- kui ühel tasandil selged eesmärgid puuduvad, siis ei ole teistel tasanditel võimalik edukalt ülesandeid täita.

Efektiivne ja ajakohane infojuhtimise süsteem (information management)

Infojuhtimise eesmärk on tagada, et a) õige tasemega info jõuab õigele inimesele õigel ajal õiges formaadis õigesse kohta; b) informatsiooni jagamiseks kasutatakse optimaalsemat teed [7]; c) välditakse asjatuid segamisi (oluline info on õiges kohas ja reaalajas kõigile alati kättesaadav ilma teist osapoolt segamata).

Toimivad plaanid vastavalt ohutasemele.

Iga plaan on hea ainult teatud ajahetkel. See tähendab, et kriisi või kriisi ohu erinevates olukordades toimib erinev plaan. Selliste plaanide tegemine on keeruline nende kriiside puhul, mida veel kogetud ei ole ehk puudub kogemus. Samas teada olevate kriiside korral, nagu ka praegune COVID-19 kriis, on võimalik koostada väga hea ja toimiv kriisiplaan erinevate näitajate tingimustest. ROHELINE- KOLLANE- ORANZ-PUNANE strateegia on võrdlemisi hea strateegia, kui sellele anda korralik sisu.

Teenuse raames me hindame, kuidas on sinu omavalitsuses need olulised tegurid paigas ning kas need vastavad asutuse eesmärkidele.

Elutähtsa teenuse toimepidevuse plaani koostamine ja uuendamine

Elutähtsa teenuse osutaja (ETO) kirjeldab plaanis tingimusi, mille korral rakendatakse plaanis kirjeldatud meetmeid, kasutuselevõtmise korda ja koostab vajalikud taastekavad.

 

Taastekavad sisaldavad

1) kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamise juhi kontaktandmed;

2) tegevused, mida teenuseosutaja plaanib olukorra lahendamiseks;

3) kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamisse kaasatava isiku kontaktandmed ja põhitegevus ning võimaluse korral alternatiivne tegevus;

4) kriitilise tegevuse, elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamiseks vajalike kriitilise tegevuse ressursside loetelu ning selgitus ressursside hankimise viisi ja selleks kuluva aja kohta;

5) võimaluse korral teenuseosutaja või partneri alternatiivsed tegevused teenuse kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamiseks, kui varem rakendatud tegevused ei andnud soovitud tulemust;

6) leevendavad meetmed või, kokkuleppel korraldava asutusega, otsustamise kord, kuidas neid meetmeid rakendada;

7) avalikkusele edastatav teave ja käitumisjuhised;

8) elutähtsa teenuse taastamise prognoositav aeg.

Omavalitsuse kriisireguleerimisõppuse korraldamine

Kriisiõppuse korraldamine vastavalt sinu soovidele ja valmisoleku tasemele, kasutades erinevat vastumängu taset. Ei mingit teoreetilist laata.

Imiteerime reaalset olukorda, reaalseid inimesi, reaalseid olukordi. Reaalselt toimuvad helistamised, meeleavaldused, sõimamised jne. Täpselt nagu reaalses elus, täpselt nagu inimesed teevad ja käituvad.

Õppuse kohta koostatakse õppuse kavand, õppuse hindamisaruanne ja õppusejärgne tegevuskava. Vajaduse korral aitame omavalitsustel õppuse järelmid ellu viia. Enne õppust toimub tavaliselt 2 kohtumist ja 1 õppuseelne infopäev osalejatele. Õppuse lõpus toimub ülevaade ning järelmite arutelu.

Võimalik tellida ka vaid hindamisjuhi teenust või projektijuhi teenust

Omavalitsuse toimepidevuse tagamine

Toimepidevus on lihtsalt öeldes asutuse tuumülesannete elluviimine ükskõik-kuidas ehk no-matter-how. Need on tegevused, ilma milleta enam asutust ei ole, mis viib asutuse kadumiseni või viib olukorrani, kust kriisi lõppedes enam taastuda ei ole võimalik või on väga keeruline. Peamiselt kasutatakse seda sõna elutähtsa teenuse puhul, kuid see on hädavajalik absoluutselt iga asutuse jaoks. Olgu selleks riigiasutus, kohalik omavalitsus või eraettevõte.

Omavalitsuse toimepidevuse tagamine on kõige keerulisem, kuna kõik ülesanded, mis Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses volikogule täitmiseks määratud on, on kriitilised ülesanded ehk tuumülesanded. Loe ka dokumenti "KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSTE KOOSTÖÖ KORRALDUSLIK RAAMISTIK JA VÕIMALIKUD MUDELID" (Riigikantselei 2012) lk 8-9.

 

Peamine ülesanne on koostöös omavalitsusega selekteerida kohustused vastavalt mõjude suurusele, kinnitada nende kvaliteedi tase vastavalt kriisiolukorra või hädaolukorra raskusastmele ning lähtuvalt nendest eesmärkidest ehitada üles toimepidevuse tagamise süsteem kui osa omavalitsuse terviklikust riskijuhtimise süsteemist.

Koostöös personali ja juhtkonnaga tuvastame kriitilised teenused, analüüsime nende võimelünkasid ja koostame koos maandamiskava.

Toimepidevuse koolitus omavalitsuse töötajatele

Õpetame omavalitsuse töötajatale, kuidas olla ise toimepidevam, muuta oma pere toimepidevaks ning kuidas aidata kaasa omavalitsuse toimepidevuse suurendamisele.

Käsitleme teemasid nagu:

- kriitilised vajadused;

- kriitilised ülesanded;

- alternatiivsed lahendused;

- toimepidev kodu ja kontor.

Kestab 4 ak. tundi.

Toimepidev kriisijuhtimine

Koostame omavalitsustele ja kogukondadele toimepideva kriisijuhtimise strateegilise dokumendi, kus:

- kaardistame head ruumid ja kohad kriisijuhtimise korraldamiseks;

- selgitame välja vajalike teenuste olukorra ning võimalikud alternatiivsed lahendused;

- aitame osapooltel lahendused ellu viia;

- viime läbi koolitused ja õppused.

Ajutise veejagamiskoha mehitamine

Koostame omavalitsustele ajutiste veevõtukohtade mehitamise plaani eesmärgiga tagada hädaolukorras, kui vee- ja kanalisatsiooniteenus on katkenud, elanikele vajaliku joogivee varustatus.

Sisaldab:

- töö põhimõtteid;

- eesmärke;

- teenuse kirjeldust;

- teenuse skemaatilist tagamist;

- vajalike ressursside kirjeldust;

- koha testimist ja koolitamist.