Püsiva kriisiülesandega asutuse kriisiplaan

Mis on kriisiplaan?

Kriisiplaan on dokument või strateegiline plaan, mis on loodud ettevõtte, organisatsiooni või üksikisiku jaoks, et valmistuda ja reageerida ootamatutele kriisidele või hädaolukordadele. Kriisiplaan hõlmab  mitmeid olulisi elemente, et tagada kiire ja tõhus reageerimine kriitilistes olukordades.

Mõned olulised komponendid on:

1. Riskianalüüs: Identifitseerige võimalikud ohud ja riskid, millega organisatsioon või isik võib kokku puutuda. See võib hõlmata nii loodusõnnetusi kui ka inimteguritest tingitud riske.

2. Vastutusvaldkonnad: Määrake selgelt, kes on vastutav erinevate ülesannete täitmise eest kriisiolukorras. See hõlmab tihti erinevaid osakondi, meeskondi ja isikuid.

3. Kommunikatsiooniplaan: Looge plaan kommunikatsiooni jaoks nii organisatsiooni sisemiselt kui ka väliselt. See hõlmab kriisi sõnumite ja teabe edastamise strateegiat nii organisatsiooni liikmete kui ka avalikkuse suunas.

4. Tegevuskavad: Koostage üksikasjalikud samm-sammult tegevuskavad erinevate kriisisündmuste jaoks. See aitab tagada, et kõik teavad, mida teha, kui kriis tekib.

5. Varude ja ressursside haldamine: Planeerige, kuidas hakkavad organisatsioon või isik kasutama oma ressursse, et vastata kriisi vajadustele. See hõlmab nii inimressursse kui ka füüsilisi ressursse.

6. Koolitus ja simulatsioonid: Korraldage regulaarseid kriisiteemalisi koolitusi ja simulatsioone, et tagada meeskonnaliikmete valmisolek ja teadlikkus kriisiolukordades tegutsemiseks.

​

Kriisiplaanide eesmärk on vähendada ebakindlust ja suurendada võimet kiiresti ja tõhusalt reageerida, kui kriisiolukord tekib. Need on olulised nii ettevõtetele kui ka teistele organisatsioonidele, et minimeerida võimalikke kahjusid ja säilitada usaldusväärsust.

Milline on meie üldine kriisiplaan?

Koostame kahte tüüpi kriisiplaane - üldisi ja detailseid. Üldised kriisiplaani eesmärk on kitsalt täita seadusest tulenevate nõuete täitmine, detailne kriisiplaan on pigem kogu asutust hõlmav kriisijuhtimise strateegia, sh toimepidevuse tagamine.

​

Üldine kriisiplaan sisaldab:

1. kriisiplaani rakendamise tingimusi;

2. püsiva kriisiülesande täitmise juhtimise ja koostöö korraldamist;

3. tegevusi ja lahendusi püsiva kriisiülesande täitmisel;

4. püsiva kriisiülesande täitmise võimeid, vahendeid ja varusid;

5. avalikkuse teavitamist ja teabevahetust;

6. rahvusvahelise abi vajadust, kaasamise, vastuvõtmise ja kasutamise protseduure.

​

Kriisiplaani koostamise eelduseks on riskianalüüsi olemasolu.

Milline on meie detailne kriisiplaan?

Detailse kriisiplaani teenuse eesmärk on aidata kõikidel asutustel koostada kõiki osapooli kaasava tegevusega korralik kriisijuhtimise strateegia ning toimepidevus. Teenuse raames me mitte ainult ei koosta kriisiplaani vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele, me  ehitame asutusele üles mitmetasandilise kriisijuhtimise ja toimepidevuse süsteemi vastavalt Riigikantselei poolt koostatud materjalile "Asutuste valmiduse saavutamine kriiside lahendamiseks".

Püsiva kriisiülesandega asutuse kriisiplaan koostamise käigus me:

1) Määratleme ja kirjeldame  esmatähtsad kriisiaegsed ülesanded, muud asutuse spetsiifilised olulised ülesanded ja olulised osapooled

2) Määrame kriisi ajal rakendavad töö- ja ametikohad

3) Töötame välja ja määrame isikkoosseisu kriisirollid

4) Kirjeldame kriisiplaani rakendamise tingimused

5) Määrame kriisiaegse tegutsemise korralduse, sh kriisruumide asukohad

6) Määrame asutuse kriisiaegne ülesehituse kujunemise, sh kriisijuhtimise struktuurid, juhtimise ja koostöö korraldamise

7) Koostame tegevuskavad

8) Koostame avalikkuse ja isikkoosseisu teavitamise korralduse 

9) Suurendame asutuse toimepidevust

​

Toimepidevuse suurendamise raames me:

1. määrame kriitilised tegevused, mida on toimepidevuse tagamiseks vaja vältimatult täita;

2. maandame riske ja teeb toimepidevuse tagamiseks ettevalmistusi;

3. leiame lahendused tegutsemiseks toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuste korral ning toimepidevuse taastamiseks;

4. määrame vajaduse korral varuasukoha ja sinna ümberpaiknemise;

5. määrame toimepidevuse tagamiseks vajalikud objektid, nende kaitse ja objektidel varjumisekorralduse;

6. määrame ülesannete täitmise korraldamiseks volitatud esindaja ning ööpäev läbi toimiva kontaktpunkti.

​

Lisaks koordineerime olulisi ülesandeid otseselt elluviivate asutuste toimepidevuse tagamist.

​