Varjumisplaani koostamine: kellele see on kohustuslik ja mida plaan peab sisaldama?

Varjumisplaani koostamine on alates 2026. aastast paljude suuremate kortermajade, ettevõtete ja teiste hoonete omanike jaoks seadusest tulenev kohustus.

Varjumisplaan ei tähenda aga lihtsalt dokumendi koostamist ega automaatselt kalli varjendi rajamist.

Hea varjumisplaan peab vastama palju praktilisematele küsimustele:

• Kuhu lähevad hoones olevad inimesed vahetu ohu korral?

• Kas valitud ruum pakub neile piisavat kaitset? Kuidas inimesed sinna jõuavad?

• Kes varjumist korraldab?

• Mida tuleb hoones enne teha, et varjumine oleks päriselt võimalik?

Seetõttu peaks varjumisplaani koostamine algama konkreetse hoone ja selle tegelike varjumisvõimaluste hindamisest, mitte valmis dokumendipõhja täitmisest.

Kõige olulisem lühidalt

• Varjumisplaan ei tähenda automaatselt varjendi ehitamist.

• Olemasolevas hoones tuleb esmalt hinnata reaalseid varjumisvõimalusi.

• Suuremate korterelamute puhul on oluline piir 1200 m² suletud netopinda.

• Nõuetele vastava kasutusloaga olemasoleva hoone varjumisplaan peab olema koostatud hiljemalt 1. juuliks 2027.

• Kui hoonesse on võimalik varjumiskoht kohandada, on olemasoleva kasutusloaga hoone puhul selle tähtaeg 1. juuli 2028.

• Korteriühistu varjumisplaani kinnitab juhatus või juhatuse puudumisel üldkoosolek.

• Varjumisplaanis määratakse ka varjumise korraldamise eest vastutav isik.

Mis on varjumisplaan?

Varjumisplaan on konkreetse hoone tegevusplaan, milles hinnatakse hoones olemasolevaid varjumisvõimalusi ning kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise korraldamist ja varjumiskindluse suurendamist.

See tähendab, et varjumisplaan ei ole ainult keldri joonis või nimekiri vahenditest, mida võiks kriisi ajal vaja minna.

Varjumisplaan peab siduma üheks tervikuks:

• hoone ja selle konstruktsioonid

• hoone kasutajad

• võimalikud varjumisruumid

• inimeste liikumisteed

• sisse- ja väljapääsud

• varjumise korraldamise

• vastutavad inimesed

• teavitamise

• varjumiskoha kasutuselevõtu

• vajalikud parendustööd

Õigusaktis on varjumisplaani põhisisuna välja toodud varjumise üldine korraldus, inimeste liikumine ja oodatav käitumine, varjendi või varjumiskoha skeem ning varjumiskoha kasutuselevõtuks vajalikud tegevused.

Hea plaan peab aga olema lisaks nõuetele vastavusele ka kriisi ajal kasutatav.

Kes peab koostama varjumisplaani?

Varjumisplaani kohustus ei kehti igale Eesti hoonele. Üks peamisi näitajaid on hoone suletud netopind.

Suuremate elamute ja mitmete mitteeluhoonete puhul on oluline piir 1200 m². Tööstus- ja laohoonete puhul on piir 1500 m².

1. oktoobril 2026 jõustuva kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse ehk KORKS-i järgi on varjumisplaani koostamise kohustus seotud hoonetega, mille puhul rakenduvad seaduses sätestatud varjendinõuded.

Praktikas tähendab see, et varjumisplaani kohustus puudutab muu hulgas paljusid:

• suuremaid korterelamuid

• büroohooneid

• majutushooneid

• kaubandus- ja teenindushooneid

• haridusasutusi

• tervishoiuhooneid

• avalikke hooneid

• suuremaid tööstus- ja laohooneid

Hoone täpse kohustuse hindamisel tuleb kontrollida nii suletud netopinda kui ka hoone kasutusotstarvet.

Kas korteriühistu peab koostama varjumisplaani?

Jah, kui korterelamu vastab varjumisplaani koostamise kohustuse tingimustele.

Korterelamute puhul on eriti oluline 1200 m² suletud netopinna piir.

See ei tähenda 1200 m² korterite eluruumide pindade summat.

Kontrollida tuleb hoone suletud netopinda, mille leiab üldjuhul ehitisregistrist ehk EHR-ist.

Näiteks võib 30 korteriga hoone korterite eluruumide pind olla alla 1200 m², kuid koos trepikodade, keldrite, tehnoruumide ja muude hoone osadega võib hoone suletud netopind olla sellest suurem.

Seetõttu ei tasu varjumisplaani kohustust hinnata ainult korterite arvu või korterite pindala põhjal.

Kes vastutab korteriühistus varjumisplaani eest?

Korteriühistus kinnitatakse varjumisplaan juhatuse otsusega. Kui juhatus puudub, tehakse seda üldkoosoleku otsusega.

Varjumisplaaniga tuleb määrata ka inimene, kes vastutab hoones varjumise korraldamise eest.

See on oluline erinevus võrreldes dokumendiga, mis lihtsalt tellitakse ja arhiveeritakse.

Keegi peab teadma, mida ohu korral teha.

Mis tähtajaks tuleb varjumisplaan koostada?

Olemasoleva kasutusloaga ja varjumisplaani kohustusele vastava hoone varjumisplaan tuleb koostada hiljemalt: 1. juuliks 2027. Kui hoonel kasutusluba puudub, peab varjumisplaan olema koostatud kasutusloa taotlemise ajaks.

Varjumisplaani koostamise ja varjumiskoha kohandamise tähtaeg ei ole sama.

Kui olemasolevas hoones on võimalik varjumiskoht kohandada, tuleb seda kasutusloaga hoone puhul teha hiljemalt: 1. juuliks 2028.

See tähendab, et kõigepealt tuleb välja selgitada:

1. Kus inimesed saavad hoones varjuda.

2. Kui hea kaitse olemasolevad ruumid annavad.

3. Millised puudused esinevad.

4. Mida tuleb varjumiskindluse suurendamiseks muuta.

5. Millised tööd tuleb teha ja mis järjekorras.

Alles selle põhjal on võimalik teha mõistlik investeerimisplaan.

Varjend ja varjumiskoht ei ole sama asi

Varjend ja varjumiskoht on õiguslikult erinevad mõisted.

Varjend on spetsiaalselt varjumiseks rajatud hoone või hoone osa, mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse, lööklaine, laialipaiskuvate esemete ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest.

Varjumiskoht on olemasolev ehitis või selle osa, mis on varjumiseks kohandatud ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasnevate laialipaiskuvate esemete eest.

Küsimus	Varjend	Varjumiskoht
Spetsiaalselt varjumiseks rajatud	Jah	Mitte tingimata
Võib paikneda hoones	Jah	Jah
Kasutatakse olemasolevate hoonete puhul	Võib	Sageli
Vajab tehnilist sobivust	Jah	Jah
Tähendab lihtsalt suvalist keldriruumi	Ei	Ei

Olemasoleva kortermaja puhul ei tähenda varjumisplaani kohustus seega automaatselt uue varjendi ehitamist.

Esmalt tuleb hinnata, mida on võimalik teha olemasoleva hoonega.

Kas kortermaja kelder sobib varjumiskohaks?

Kelder ei ole automaatselt varjumiskoht.

See on üks olulisemaid varjumisega seotud väärarusaamu.

Kelder võib olla hoone parim võimalik varjumiskoht, kuid selle sobivust tuleb hinnata.

Näiteks võib keldris olla:

• palju aknaid

• suuri välisseina avasid

• ainult üks väljapääs

• nõrku vaheseinu

• ohtlikke tehnosüsteeme

• palju põlevmaterjali

• gaasiseadmeid

• üleujutusrisk

• varisemisohuga konstruktsioone

• läbipääsu takistavaid panipaiku

Kõik need asjaolud võivad mõjutada seda, kui turvaline ruum tegelikult on.

10 asja, mida keldri hindamisel kontrollida

Kontroll	Mida tuleb hinnata?
1. Ruumi paiknemine	Kas ruum asub täielikult või osaliselt maa all?
2. Konstruktsioonid	Millised on seinte ja vahelae konstruktsioonid ning nende eeldatav tugevus?
3. Välisseinad	Kui palju ruumi piirneb otseselt väliskeskkonnaga?
4. Aknad ja avad	Kas ruumis on aknaid, valgusšahtisid või muid suuremaid avasid?
5. Peamine väljapääs	Kas inimesed saavad ruumi kiiresti ja ohutult siseneda ning väljuda?
6. Varuväljapääs	Mis saab siis, kui peamine väljapääs on kahjustatud või varisenud?
7. Tehnosüsteemid	Kas ruumis paiknevad torustikud, elektriseadmed või muud süsteemid võivad kahjustuse korral inimestele ohtu põhjustada?
8. Tuleoht	Kas ruumis hoitakse põlevmaterjale, kütust või muid ohtlikke aineid?
9. Õhuvahetus	Kuidas toimub õhuvahetus ja kas selle lahendus sobib varjumiseks?
10. Mahutavus	Kui palju inimesi peab ruumi kasutama ja kas vajalik pind on olemas?

Alles nende asjaolude hindamise järel saab öelda, kas konkreetne kelder sobib varjumiseks ning mida tuleks selle parandamiseks teha.

Mis saab siis, kui majas ei ole head varjumiskohta?

Ka see on võimalik. Mõnes hoones ei pruugi olla ideaalset lahendust.

Varjumisplaani eesmärk ei ole sellisel juhul nimetada mõnda ruumi lihtsalt varjumiskohaks selleks, et dokument valmis saada.

Kui hoones ei ole varjumisvõimaluse hindamise hetkel ega ka edaspidi võimalik varjumiskohta kohandada, tuleb võimaluse korral määrata hoone kasutajatele muu tegutsemise kord vahetu kõrgendatud ohu korral.

Kui varjumiskoht on võimalik luua ainult osale inimestest, tuleb hinnata olemasolevaid võimalusi ja kavandada edasised tegevused.

Varjumisplaan peab näitama tegelikku olukorda.

Vale turvatunne võib olla ohtlikum kui aus teadmine sellest, et hoone varjumisvõime on piiratud.

Mida peab hea varjumisplaan sisaldama?

Hea varjumisplaan peaks võimaldama hoone omanikul või korteriühistu juhatusel saada kiiresti vastused vähemalt järgmistele küsimustele.

1. Kes hoones varjuvad?

Tuleb hinnata hoone tavapärast kasutajate arvu.

Kortermajas tähendab see eelkõige elanike arvu. Muudes hoonetes tuleb arvestada töötajate, klientide, õpilaste, patsientide, külastajate või teiste kasutajatega.

2. Kus inimesed varjuvad?

Plaan peab näitama valitud varjumisruumi või -ruumid.

Kui sobivaid ruume on mitu, peab olema selge, kes millist ruumi kasutab.

3. Kuidas inimesed sinna jõuavad?

Liikumisteed peavad olema lihtsad ja arusaadavad.

Kriisi ajal ei ole aega hakata mõtlema, millise trepikoja või ukse kaudu tuleks liikuda.

4. Kuidas varjumiskoht kasutusele võetakse?

Varjumisruum võib tavapäraselt olla kasutusel näiteks panipaiga või muu ruumina.

Plaanis peab olema selge:

• mida tuleb eemaldada

• mida tuleb avada

• mida tuleb sulgeda

• mida tuleb paigaldada

• kes seda teeb

• millises järjekorras tegevused toimuvad

5. Kes varjumist korraldab?

Vastutaja ei tohiks eksisteerida ainult paberil.

Tuleb läbi mõelda ka olukord, kus määratud inimene ei ole ohu tekkimise ajal hoones.

6. Kuidas inimesed saavad teada, mida teha?

Kortermaja puhul ei piisa sellest, et juhatusel on varjumisplaan arvutis.

Elanikud peavad teadma vähemalt:

• kus varjumiskoht asub

• kuidas sinna liikuda

• millal sinna minna

• millised on põhilised käitumisreeglid

7. Millised puudused tuleb kõrvaldada?

Hea varjumisplaan sisaldab praktilist tegevuskava.

Näiteks:

Kohe tehtavad tegevused

• ruumi korrastamine

• liikumisteede vabastamine

• vastutajate määramine

• elanike teavitamine

• vajalik tähistus

Järgmise etapina tehtavad tegevused

• avade kaitsmine

• varuväljapääsu parandamine

• elektri- või valgustuslahendused

• vajalikud ehituslikud tööd

• muud varjumiskindlust suurendavad meetmed

See annab hoone omanikule võimaluse investeeringuid planeerida.

Kuidas varjumisplaani koostamine praktikas toimub?

 Professionaalse varjumisplaani koostamine võiks toimuda järgmises järjekorras.

1. Hoone andmete kontroll

Kontrollitakse muu hulgas:

• kasutusotstarvet

• suletud netopinda

• korruste arvu

• ehitusaastat

• teadaolevaid konstruktsioone

• olemasolevaid dokumente

• kasutajate arvu

Selles etapis saab kontrollida ka seda, kas hoonele varjumisplaani kohustus üldse rakendub.

2. Kohapealne varjumisvõimaluste hindamine

Varjumisplaani ei ole mõistlik koostada ainult EHR-i või hoone projektide põhjal.

Kohapeal võivad tegelikud olud dokumentidest oluliselt erineda.

Vaadatakse läbi võimalikud varjumisruumid ning võrreldakse nende tugevusi ja puudusi.

3. Konstruktsioonide ja riskikohtade hindamine

Hinnatakse ruumi paiknemist, seinu, vahelagesid, välisavasid, liikumisteid, tehnosüsteeme ja muid olulisi asjaolusid.

Kõik riskid ei pruugi tähendada, et ruum ei sobi.

Oluline on välja selgitada, milliseid riske saab mõistlike meetmetega vähendada.

4. Mahutavuse hindamine

Selgitatakse välja:

• mitu inimest vajab varjumisvõimalust

• kui palju ruumi on kasutatav

• kas kõik mahuvad samasse kohta

• kas inimesi tuleb jaotada mitme ruumi vahel

5. Liikumisteede hindamine

Varjumiskohta jõudmine peab olema realistlik.

Arvesse tuleb võtta ka liikumisraskustega inimesi ja muid abivajajaid.

6. Varjumise korralduse koostamine

Määratakse:

• vastutajad

• vajalikud rollid

• tegevuste järjekord

• hoone kasutajate teavitamine

• varjumiskoha kasutuselevõtt

7. Varjumiskoha skeemi koostamine

Skeem peab olema piisavalt lihtne, et sellest saaks aru ka inimene, kes ei ole varjumisplaani varem lugenud.

Sellel peaksid olema nähtavad olulised ruumid, liikumisteed, sisse- ja väljapääsud ning muu varjumiseks vajalik info.

8. Parenduste tegevuskava

Kõik puudused ei pea olema lahendatud ühe korraga.

Mõistlik on eristada:

• kiireid ja väikese kuluga tegevusi

• olulisi ohutust suurendavaid tegevusi

• ehituslikke investeeringuid

• pikema perspektiivi parendusi

Nii muutub varjumisplaan tavalisest dokumendist reaalseks töövahendiks.

7 levinud viga varjumisplaani koostamisel

1. „Meil on kelder, seega on varjumiskoht olemas“

Keldri olemasolu ei näita veel selle kaitsevõimet.

Ruum tuleb üle vaadata ja selle sobivust hinnata.

2. Varjumisplaan koostatakse ilma hoonet vaatamata

Paberil olev planeering ei näita alati tegelikku olukorda.

Keldris võivad olla ümberehitused, kinni ehitatud läbipääsud, panipaigad, tehnoseadmed või muud probleemid.

3. Hinnatakse ainult ruumi suurust

Mahutavus on oluline, kuid sellest üksi ei piisa.

Hinnata tuleb ka konstruktsioone, avasid, väljapääse ja muid ohutust mõjutavaid tegureid.

4. Unustatakse varuväljapääs

Hea varjumiskoht ei tohiks muutuda lõksuks.

Oluline küsimus on alati: Kuidas pääsevad inimesed välja, kui peamine väljapääs on pärast plahvatust või hoone kahjustamist blokeeritud?

5. Plaanis pole selgeid vastutajaid

„Juhatus korraldab“ ei pruugi kriisi ajal olla piisav.

Tuleb määrata konkreetsed rollid ja mõelda läbi ka asendajad.

6. Elanikud või töötajad ei tea plaanist midagi

Dokumendi olemasolu ei taga valmisolekut.

Hoone kasutajatele tuleb olulised tegevused arusaadavalt teatavaks teha.

7. Plaan ei ütle, mida edasi teha

Varjumisplaani kõige väärtuslikum osa võib olla hoopis puuduste ja parenduste tegevuskava.

Hoone omanik peab plaanist aru saama:

• Mis on praegu korras?

• Mis vajab parandamist?

• Mis on kõige olulisem?

• Mida saab teha väikese kuluga?

• Millised investeeringud tuleb eelarvesse planeerida?

Kas varjumisplaanist piisab kortermaja kriisivalmiduseks?

Ei. Varjumisplaan tegeleb eelkõige inimeste kaitsmisega vahetu kõrgendatud ohu korral.

Kortermaja kriisivalmidus on palju laiem.

Näiteks pika elektrikatkestuse korral võivad sõltuvalt hoonest seiskuda:

• küttesüsteem

• soojasõlm

• veetõstepumbad

• ventilatsioon

• liftid

• väravad ja läbipääsusüsteemid

• sidevahendid

• valgustus

Seetõttu tuleb suurema korterelamu puhul lisaks varjumisele mõelda läbi ka:

• joogivee kättesaadavus

• kanalisatsiooni toimimine

• varutoide

• info liikumine

• abivajavate elanike toetamine

• tuleohutus

• elanike enda valmisolek

Varjumisplaan on seega üks oluline osa hoone terviklikust kriisivalmidusest.

Kui palju maksab varjumisplaani koostamine?

Varjumisplaani koostamise hind sõltub konkreetsest hoonest.

Maksumust mõjutavad eelkõige:

• hoone suurus

• hoone keerukus

• kasutusotstarve

• võimalike varjumisruumide arv

• olemasolevate dokumentide kvaliteet

• vajalike skeemide maht

• varjumisvõimaluste hindamise keerukus

Teenuste võrdlemisel tasub kontrollida, mida varjumisplaani koostamise hind tegelikult sisaldab.

Ainult dokumendi koostamine ja hoone reaalse varjumisvõime hindamine ei ole sama teenus.

Hea varjumisplaani koostamise teenus peaks sisaldama vähemalt:

• hoone lähteandmete kontrolli

• kohapealset hindamist

• varjumisvõimaluste analüüsi

• sobivate ruumide määramist

• liikumise ja korralduse läbimõtlemist

• varjumiskoha skeemi

• puuduste väljatoomist

• praktilist parenduste tegevuskava

Ei ole kindel, kas teie hoonele kehtib varjumisplaani koostamise kohustus?

Saada meile hoone aadress või EHR-i link e-postile sven@mindupsystems.com. Kontrollime esmalt, millised varjumise nõuded teie hoonele rakenduvad.

Professionaalne varjumisplaani koostamine

Varjumisplaani väärtust ei näita selle lehekülgede arv.

Oluline on, et hoone oleks reaalselt hinnatud ja plaan annaks hoone omanikule konkreetsed vastused.

MindUp Systems aitab korteriühistutel, ettevõtetel ja hoonete omanikel:

• kontrollida varjumisplaani koostamise kohustust

• hinnata olemasolevaid varjumisvõimalusi

• hinnata keldri või teiste ruumide sobivust

• leida konkreetsele hoonele sobivaim lahendus

• koostada varjumisplaani

• koostada varjumiskoha skeemid

• määrata vajalikud parendused

• seada tegevused tähtsuse järjekorda

Meie eesmärk ei ole soovitada hoone omanikule võimalikult palju ehitustöid. Eesmärk on leida konkreetse hoone jaoks võimalikult turvaline, realistlik ja mõistlike kuludega lahendus.

Kas kelder sobib päriselt varjumiskohaks?

Varjumiskoha hindamise käigus selgitame välja ruumi tugevused, puudused ja vajalikud parendused.

Võta meiega ühendust sven@mindupsystems.com ja me teeme esmase hindamise.

Varjumisplaani tuleb ka hiljem üle vaadata

Varjumisplaan ei ole dokument, mis koostatakse üks kord ja pannakse sahtlisse.

Kui hoones toimuvad olulised muudatused, mis võivad mõjutada varjumist või selle korraldamist, tuleb plaani uuendada. Varjumise korraldamise eest vastutav inimene peab varjumisplaani üle vaatama vähemalt üks kord viie aasta jooksul.

Praktikas tasub plaan üle vaadata ka siis, kui:

• renoveeritakse keldrit

• muudetakse ruumide kasutusotstarvet

• ehitatakse ümber sisse- või väljapääse

• muudetakse tehnosüsteeme

• muutub oluliselt hoone kasutajate arv

• tehakse varjumiskoha parendustöid

Plaan peab vastama hoone tegelikule olukorrale.

Korduma kippuvad küsimused varjumisplaani kohta

Kes peab koostama varjumisplaani?

Varjumisplaani koostab nõuetele vastava hoone omanik. Korteriomanditeks jagatud korterelamus korraldab seda praktikas korteriühistu.

Kas igal kortermajal peab olema varjumisplaan?

Ei. Kohustus sõltub hoone suurusest ja õigusaktides määratud tingimustest. Suuremate korterelamute puhul on oluline piir 1200 m² suletud netopinda.

Kas 1200 m² tähendab korterite pindade summat?

Ei. Kontrollida tuleb hoone suletud netopinda. Selle leiab üldjuhul ehitisregistrist.

Mis tähtajaks peab varjumisplaan valmis olema?

Olemasoleva kasutusloaga nõuetele vastava hoone varjumisplaan peab olema koostatud hiljemalt 1. juuliks 2027.

Millal peab varjumiskoht valmis olema?

Kui olemasolevas hoones on võimalik varjumiskoht kohandada, tuleb seda kasutusloaga hoone puhul teha hiljemalt 1. juuliks 2028.

Kas varjumisplaan tähendab, et kortermajja tuleb ehitada varjend?

Ei. Olemasolevas hoones hinnatakse kõigepealt olemasolevaid varjumisvõimalusi ning võimalust kohandada sobiv hoone osa varjumiskohaks.

Kas kelder on automaatselt varjumiskoht?

Ei. Keldri paiknemist, konstruktsioone, avasid, väljapääse, tehnosüsteeme, mahutavust ja muid ohutust mõjutavaid asjaolusid tuleb hinnata.

Mis saab siis, kui hoones ei ole sobivat varjumiskohta?

Kui varjumiskohta ei ole võimalik kohandada, tuleb võimaluse korral määrata hoone kasutajatele muu tegutsemise kord vahetu kõrgendatud ohu korral. Plaan peab kajastama hoone tegelikke võimalusi.

Kes kinnitab korteriühistu varjumisplaani?

Korteriühistus kinnitatakse varjumisplaan juhatuse otsusega. Kui juhatus puudub, kinnitatakse see üldkoosoleku otsusega.

Kes vastutab varjumise korraldamise eest?

Varjumisplaaniga tuleb määrata hoones varjumise korraldamise eest vastutav inimene.

Kas varjumisplaani saab koostada ainult dokumentide põhjal?

Dokumendi võib tehniliselt kokku kirjutada, kuid hea hoonepõhise varjumisplaani jaoks on oluline hinnata tegelikke varjumisruume ja nende seisukorda kohapeal.

Kui sageli tuleb varjumisplaani uuendada?

Oluliste hoonet mõjutavate muudatuste korral tuleb plaani uuendada. Lisaks peab varjumise korraldamise eest vastutav inimene selle vähemalt üks kord viie aasta jooksul üle vaatama.

Vajate varjumisplaani?

MindUp Systems koostab hoonepõhiseid varjumisplaane korteriühistutele, ettevõtetele ja teistele hoonete omanikele.

Teenuse eesmärk ei ole ainult nõutud dokument.

Hindame, kus teie hoones on tegelikult kõige turvalisem varjuda, millised probleemid võivad varjumist takistada ja mida tuleks teha hoone varjumiskindluse parandamiseks.

Või alustage sellest, et kontrollime, kas varjumisplaani kohustus teie hoonele üldse kehtib.

Võta meiega ühendust sven@mindupsystems.com või helista 56 922 215 või vaata rohkem infot lehelt https://www.mindupsystems.com/varjumisplaan ning teeme koos hoones olemise ohutumaks.