Kriisiõppus realistliku vastumänguga: kuidas testida päris otsustusvõimet?

Kriisiõppuse eesmärk ei ole näidata, et plaan on olemas. Õppus peab näitama, kuidas inimesed tegutsevad siis, kui info on puudulik, aeg surub peale ja tavapärased lahendused ei tööta.

Miks realistlik vastumäng on oluline?

Hea vastumäng reageerib osalejate otsustele. Kui kriisimeeskond jätab partneri teavitamata, tekib sellest uus probleem. Kui varulahendus käivitatakse, muutub järgmine olukord. Nii testitakse päris otsustusvõimet, mitte etteantud stsenaariumi läbilugemist.

Lauaõppus võib olla väga hea, kui see on õigesti disainitud

Probleem ei ole lauaõppuse formaadis, vaid liiga lihtsas õppuses. Ka lauaõppus võib olla pingeline ja realistlik, kui osalejatele antakse infot järk-järgult, kasutatakse vastumängu ning otsuseid hinnatakse kokkulepitud mõõdikute järgi.

Mida õppus peab mõõtma?

Mõõta tasub vähemalt reageerimisaega, juhtimise käivitamist, teavitusahela toimimist, olukorrapildi kvaliteeti, otsuste selgust, ressursside kasutamist ja taastamise loogikat. Õppus peab lõppema konkreetse parendusplaaniga.

Üldiste KOV-i, kooli, asutuse ja kriisimeeskonna õppuste kohta vaata MindUp Systemsi kriisiõppuste teenust. ETO-spetsiifilise toimepidevusõppuse ja teenusekatkestuse testimise jaoks vaata Elutähtisteenus.ee.