Ohutuse tagamise süsteem peab vastama ettevõttest lähtuvale ohule. Süsteemi kirjelduses kajastatakse suurõnnetuse vältimise poliitikat ja juhtimissüsteemi, mis seondub õnnetuse vältimisega, eesmärgiga tagada inimeste ja keskkonna ohutus asjakohaste vahendite ja struktuuride ning juhtimissüsteemide rakendamisega.
Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses nimetatakse peamised suurõnnetuse vältimise põhimõtted ja nende rakendamise kirjeldus, mille eesmärk on tagada inimeste ja keskkonna ohutus.
Ohutuse tagamise süsteem peab vastama võimaliku ohu suurusele, ettevõtte tootmistegevusele ja organisatsiooni keerukusele ning tuginema ohu hinnangule. Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses kajastatakse suurõnnetuse vältimise meetmeid, mis hõlmavad ettevõtte tegevuse üldeesmärke ja põhimõtteid suurõnnetuse ohu vähendamiseks ning sellega seotud juhtimissüsteemi, mis hõlmab organisatsiooni struktuuri, vastutust, toiminguid ja ressursse suurõnnetuse vältimiseks.
Ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses käsitletakse järgmisi teemasid:
1) organisatsioon ja personal – kirjeldatakse suurõnnetuse vältimisega seotud personali kohustusi ja vastutust organisatsioonis, samuti koolitusvajaduse kindlakstegemist ja selle pakkumist ning personali ja vajaduse korral ka alltöövõtjate kaasamist ohutuse tagamise süsteemi;
2) suurõnnetuse ohu kindlaksmääramine ja hindamine – kirjeldatakse tegevusest põhjustatud võimaliku suurõnnetuse ohu süstemaatilise kindlaksmääramise meetodite rakendamist ning suurõnnetuse ohu tõenäosuse ja tõsiduse hindamiseks vajalike meetodite kindlaksmääramist ja rakendamist;
3) töökorralduslikud meetmed – kirjeldatakse kemikaali käitlemisega seotud üksikute protsesside ning seadmete ohutuks toimimiseks vajalikke tegevusi, tehnohooldust, tegutsemismeetodite ja -juhiste vastuvõtmist, rakendamist ning õpetamist;
4) muudatuse juhtimine – kirjeldatakse selliseid reegleid ja tegutsemisviise, millest lähtutakse käitises muudatuse kavandamisel või uue käitise, seadme või tehnoloogia kavandamisel;
5) hädaolukorraks valmisolek – kirjeldatakse süstemaatilise analüüsiga ettenähtavaid hädaolukordi ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani ettevalmistamist, kontrollimist ja ülevaatamist ning hädaolukorra eriväljaõppe tagamist. Hädaolukorras käitumise koolituse peavad läbima kogu personal ja alltöövõtjad;
6) tegevuse jälgimine – kirjeldatakse sellise menetluse rakendamist, mille põhjal hinnatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist. Menetlus peab hõlmama suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ning kaitsemeetmete analüüsi;
7) audit ja juhtkonnapoolne ülevaatus – kirjeldatakse suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhususe ja sobivuse perioodilist auditeerimist ning juhtkonna dokumenteeritud ülevaatust suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi elluviimise ja ajakohastamise kohta.
Koostamine ja kooskõlastamine on seni olnud üsna kiire ning bürokraatiavaba. TTJA-ga saab suheldud ka e-posti teel ja vastused on väga kiired.
Peamisi kitsaskohti ei oskagi eraldi välja tuua. Tähtis on, et kõik, mis on kirjas on ka õige ja tõene. Oluline on juhtkonnapoolne osalus ja tugi kogu protsessis ning kontroll. Kui need on paigas ja koolitused toimivad, siis läheb ka süsteemi kooskõlastamisega üsna kiiresti.
Arvesta, et kui ohutuse tagamiseks on vaja süsteemi täiendada, siis see võib tähendada lisakulutusi.
Kui oled alustav või kategooriat muutev ettevõte, siis pead maksma ka riigilõivu.