Püsiva kriisiülesandega asutuse riskianalüüsi koostamine

Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohalikuomavalitsuse üksus ning põhiseaduslik institutsioon koostavad üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes oma asutuse või isiku riskianalüüsi, milles analüüsitakse nii üleriigilises riskianalüüsis esitatud kui ka muid riske asutuse või isiku püsiva kriisiülesande täitmisele ja toimepidevusele. Riskianalüüs on aluseks ka strateegiliste arengudokumentide, toimepidevuse plaani ning teiste kriisiolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks koostatavatele dokumentidele.​

 

Püsiva kriisiülesandega asutuse riskianalüüs muutub kohustuslikuks, kui praegu veel eelnõu faasis olev tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus vastu võetakse. 

Kohustus riskianalüüs koostada on kõikidel asutustel, millel on püsiv kriisiülesanne.

 

Põhimõtteliselt võib selle riskianalüüsi jagada kaheks :

1) on need asutused, mis annavad sisendi üleriigilisse riskianalüüsi ehk sisuliselt osalevad üleriigilise riskianalüüsi koostamises

2) on need asutused, mis peavad koostama oma riskianalüüsi LÄHTUVALT üleriigilisest riskianalüüsist ehk võtavad üleriigilise riskianalüüsi enda riskianalüüsi aluseks. 

 

Püsiva kriisiülesandega asutuse riskianalüüs sisaldab:

1) analüüsitavate ülesannete loetelu;

2) ülesannete täitmist ja toimepidevust mõjutavate ohtude, sh sõltuvuste loetelu ja kirjeldust;

3) riski realiseerumise mõju analüüsi püsivate kriisiülesannete täitmisele ja toimepidevusele;

4) riski maandavaid meetmeid.

​

Olulise kohal on ka Riigikanselei suunistel, mis enamasti määratakse nelja-aastase intervalliga, lähtuvalt olukorrast maailmas ja riigist