Püsiva kriisiülesandega asutuse kriisiplaan muutub kohustuslikuks, kui praegu veel eelnõu faasis olev tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus vastu võetakse. Kohustus kriisiplaan koostada on kõikidel asutustel, millel on püsiv kriisiülesanne.
On väga oluline meeles pidada, et tegemist ei ole lihtsalt plaaniga. See puudutab kogu organisatsioonikultuuri alates väärtustest kuni üksiktöötajani välja. Plaaniga kaasnevad olulised muudatused nii tööõiguses, sisekordades jne.
Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik peab valmistuma talle määratud püsiva kriisiülesande täitmiseks ja koostama kriisiplaani ning tagama, et tal on ülesande täitmiseks vajalikud võimed, vahendid ja varud.
Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksus teevad üleriigilisest ja asutuse või isiku riskianalüüsist lähtudes kriisiplaani, tegutsemiseks nii kriisiolukorras kui ka enne seda, milles on esitatud vähemalt:
1) kriisiplaani rakendamise tingimused;
2) püsiva kriisiülesande täitmise juhtimine ja koostöö;
3) tegevused ja lahendused püsiva kriisiülesande täitmisel;
4) püsiva kriisiülesande täitmise võimed, vahendid ja varud;
5) avalikkuse teavitamine ja teabevahetus;
6) rahvusvahelise abi vajadus, kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine.
Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, kes on kaasatud kriisiolukorra vahetu lahendamise eest vastutava asutuse või isiku juhitud olukorra lahendamisse, peab osalema kriisiplaani koostamisel ja tagama kriisiolukorra vahetu lahendamise eest vastutavale asutusele kokkulepitud võimed, vahendid ja varud.
Kriisiplaani koostamise protsess:
Samm 1: Planeerimine ja kriisi tüübi määratlemine
-
Kriisi tüübi määratlemine: Identifitseeritakse võimalikud kriisiolukorrad, millega ettevõte/asutus võib kokku puutuda.
-
Kriisiplaani eesmärkide määramine: Määratakse kriisiplaani peamised eesmärgid ja sihid.'
Samm 2: Meeskonna moodustamine ja vastutuste määramine
-
Kriisimeeskonna moodustamine: Moodustatakse kriisijuhtimismeeskond ja määratakse vastutusvaldkonnad.
-
Kommunikatsioonistrateegia: Määratakse, kuidas teavitatakse meeskonda ja sidusrühmi kriisijuhtimisest.
Samm 3: Kriisialase teabe kogumine ja analüüsimine
-
Ohtude hindamine: Tehakse põhjalik riskianalüüs ja hinnatakse kriisiolukordade mõju.
-
Turu- ja üldsuse reaktsioonide analüüs: Uuritakse, kuidas turud ja avalikkus kriisile reageerivad.
Samm 4: Kriisiplaani arendus ja rakendamine
-
Kriisiplaani struktuuri Loomine: Koostatakse üksikasjalik kriisiplaan, mis sisaldab tegevuskava ja vastutusvaldkondi erinevate kriisiolukordade jaoks.
-
Kriisiplaani testimine ja simulatsioonid: Kriisiplaan testitakse erinevates stsenaariumides ja hinnatakse, kuidas see toimib.
Samm 5: Kriisiplaani rakendamine kriisi ajal
-
Kriisile reageerimine: Kui kriisiolukord tekib, rakendatakse kriisiplaani vastavalt ettevalmistatud juhistele.
-
Kommunikatsioon kriisi ajal: Meeskond järgib kriisikommunikatsiooni strateegiat ja hoiab sidusrühmi teavitatuna.
Samm 6: Hindamine ja optimeerimine
-
Kriisiplaani jõudluse hindamine: Kriisiplaani jõudlust hinnatakse ja võrreldakse tegelike tulemustega.
-
Paranduste sisseviimine: Järelduste põhjal tehakse vajalikke muudatusi ja täiustusi kriisiplaanis.
-
Järgmiste kriisideks valmistumine: Uute kriisiplaanide loomine ja täiustamine tulevaste kriisideks.
Miks meie
-
Meil on korralik teoreetiline taust ja jätkame selle pidevat uuendamist.
-
Meil on pikaajaline praktiline kogemus paljude eri valdkondade esindajatega.
-
Me teame, et ainult koos saame teha midagi toimivat. Seega koostöö pole ainult sõnakõlks.
-
Me tagame täieliku diskreetsuse. Isegi meie tööd valmivad arvutis, kus pole interneti ligipääsu.
-
Kus võimalik ja mõistlik, rakendame tehnoloogilisi lahendusi.
-
Me oleme oma klientide jaoks alati olemas.
-
Me oleme oma kliendile usaldusväärseim sõber kriisijuhtimise parendamisel ja toimepidevuse suurendamisel.
