ELUTÄHTSA TEENUSE OSUTAJALE

Toimepidevuse riskianalüüsi koostamine 

Toimepidevuse plaani koostamine 

Alternatiivsed lahendused

Tarneahela riskianalüüsi koostamine

Kriisiõppuse korraldamine

Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi koostamine ning uuendamine haiglale, kiirabiteenuse osutajale, vee-ettevõtjale, tee-ettevõtjale, soojusettevõtjale, kohalike teede ja riigiteede sõidetavuse tagajale, kütusemüüjale, sideettevõtjale.

Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi koostamine ning uuendamine vastavalt  siseministri määrusele, omavalitsusepoolse kooskõlastuse tagamine ning toimepidevuse õppuse korraldamine.

Riskianalüüsis kirjeldab teenuseosutaja lühidalt osutatavat teenust ja teenuse õigusaktidega nõutud taset.

 

Elutähtsa teenuse kirjelduses esitatakse järgmine teave:
1) milline teenuse osa loetakse  elutähtsaks ja selle kirjeldus;
2) teenust tarbivad isikud ja nende arv;
3) millises piirkonnas teenust osutatakse.

 

Elutähtsa teenuse nõutud taseme kohta esitatakse järgmine teave:
1) millisel tasemel tuleb  elutähtsat teenust osutada hädaolukorras, muus sarnases olukorras või teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral;
2) aeg, mille jooksul tuleb elutähtis teenus taastada, lähtudes elutähtsa teenuse katkestuse või häire lubatud ajast, mis on kindlaks määratud õigusaktides.

Kriitiliste tegevuste väljaselgitamine

  (1) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja teenuse nõutud taseme alusel nimetab teenuseosutaja elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikud tegevused ning hindab nende kriitilisust.

  (2) Tegevuse kriitilisus arvutatakse  elutähtsa teenuse katkestuseni või häireni kuluva aja ja elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse kriitilisuse astme korrutisena. Tegevusi, mis saavad vähem kui 10 punkti, riskianalüüsi koostamise käigus edasi ei analüüsita.

Kriitiliste tegevuste ressursside väljaselgitamine

  (1) Teenuseosutaja selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult vajalikud ressursid ja kirjeldab nende seost teenuse osutamisega.

  (2) Teenuseosutaja lähtub kriitilise tegevuse ressursside väljaselgitamisel järgmistest ressursiliikidest:
1) personal – milline on kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku personali optimaalne ja minimaalne arv ning millised oskused ja teadmised peavad personalil olema;
2) ehitised ja territoorium – millised ehitised ja territoorium on kriitilise tegevuse toimimiseks vältimatult vajalikud ning millist alternatiivset ehitist või territooriumi on võimalik kasutada;
3) seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid – millised on kriitilise tegevuse toimimiseks olulised seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid, sealhulgas andmebaasid ja sidesüsteemid;
4) kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik teave – milline teave on kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik ja kuidas seda hoitakse;
5) finantsvahendid – millised on teenuseosutaja igapäevased finantsvahendid kriitilise tegevuse toimimiseks;
6) muud teenused, sealhulgas elutähtsad teenused – milliste muude teenuste katkestus või häire võib mõjutada teenuseosutaja kriitiliste tegevuste toimimist;
7) varustajad ja partnerid – kes on olulised varustajad ja partnerid, kellest sõltub kriitiliste tegevuste toimimine.

 Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis iga kriitilise tegevuse kohta selle toimimiseks vajalikke ressursse  ressursiliikide kaupa selliselt, et selguks, millise kriitilise tegevusega on ressurss seotud, kui kaua suudetakse ilma selle ressursita hakkama saada ja kui oluline on ressurss kriitilise tegevuse toimimiseks. Kriitilise tegevuse ressursside kohta esitatakse kokkuvõte.

Lisaks määrab teenuseosutaja vajaduse korral ametinimetuste kaupa töökohtade arvu, mis on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud ning mis teenuseosutaja hinnangul on riigikaitseseaduse kohaselt vaja määrata riigikaitselise töökohustusega töökohaks.

Ohtude väljaselgitamine

  (1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestuse või häire. Korraldav asutus võib täpsustada elutähtsate teenuste kaupa, missuguseid võimalikke ohte teenuseosutaja peab hindama.

  (2) Kriitilise tegevuse ressursi puudumist käsitatakse ohuna üksnes juhul, kui teenuseosutaja hindab selle kriitilise tegevuse ressursi oluliseks.

Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamine ning kirjeldamine

  (1) Teenuseosutaja selgitab  tehtud analüüsi põhjal välja elutähtsa teenuse häiret või katkestust põhjustada võivad stsenaariumid ja esitab riskianalüüsis nende kirjelduse.

  (2) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsis stsenaariumi realiseerumise tõenäosust  ja tagajärje raskusastet , võttes arvesse asjaomast statistikat, uuringutulemusi, eksperdiarvamusi, rakendatud ennetavaid meetmeid või muud asjaomast teavet.

  (3) Koondhinnang stsenaariumi realiseerumise tagajärgede kohta antakse suurima raskusastmega tagajärje põhjal.

  (4) Korraldav asutus võib täiendada stsenaariumi realiseerumise tagajärgede hindamiskriteeriumide nimekirja.

  (5) Kui kriitilise tegevuse toimimist mõjutav oht on teise teenuseosutaja, varustaja või muu lepingupartneri osutatava teenuse katkestus või häire, küsib teenuseosutaja vastavalt lepingupartnerilt asjaomast teavet, sealhulgas lepingupartneri suutlikkuse kohta teenus taastada. Saadud teabe alusel hindab teenuseosutaja stsenaariumi realiseerumise tõenäosust ja tagajärge.

  (6) Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamise alusel määratakse stsenaariumi riskiklass.

  (7) Olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga stsenaariumite kohta täidetakse tõenäosuse ja tagajärgede koondtabel

.

Ennetavad meetmed

  (1) Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis selle koostamise hetkeks rakendatud ennetavaid meetmeid ja  tähtsuse järjekorras ennetavaid meetmeid, mida on plaanitud rakendada vähemalt järgmise kolme aasta jooksul kriitilise tegevuse ning elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks.

  (2) Ennetava meetmena kirjeldatakse ka kriitiliste tegevuste tagamiseks vajalikku vahendite varu või nende tagamise korraldust.

Riskianalüüsi kokkuvõte
1) kriitiliste tegevuste loetelu nende tähtsuse järjekorras;
2) riskianalüüsis olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumide loetelu koos põhjendustega;
3) ülevaate ohtudest, mis võivad põhjustada pikaajalise või raskete tagajärgedega elutähtsa teenuse katkestuse, ja nendega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest, samuti esitatakse võimalikud käitumisjuhised elanikele. Esitatud info alusel teeb korraldav asutus asjakohast riskikommunikatsiooni.