Teenuse osutamine mõistlikult ja targalt

ELUTÄHTSA TEENUSE OSUTAJALE

Toimepidevuse riskianalüüsi koostamine 

Toimepidevuse plaani koostamine 

Alternatiivsed lahendused

Tarneahela riskianalüüsi koostamine

Kriisiõppuse korraldamine

Elutähtsa teenuse osutaja terviklik riskijuhtimise süsteem

ELUTÄHTSA TEENUSE OSUTAJA TOIMEPIDEVUSE PLAANI KOOSTAMINE JA UUENDAMINE

ELUTÄHTSA TEENUSE OSUTAJA TOIMEPIDEVUSE PLAANI KOOSTAMINE JA UUENDAMINE

Toimepidevuse plaani koostamine lähtuvalt siseministri määrusest. Lisaks on plaan täiustatud teaduslikes materjalides välja toodud oluliste elementidega ning sisaldab nii teada olevate kui teadmata kriisiolukordade korraldust.
TOIMEPIDEVUSE ÕPPUSE KORRALDAMINE

TOIMEPIDEVUSE ÕPPUSE KORRALDAMINE

Toimepidevuse õppuse korraldamine vastavalt elutähtsa teenuse osutaja valmisoleku tasemele.
ELUTÄHTSA TEENUSE OSUTAJA NÕUSTAMINE JA KOOLITAMINE

ELUTÄHTSA TEENUSE OSUTAJA NÕUSTAMINE JA KOOLITAMINE

Elutähtsa teenuse osutajate nõustamine kriisireguleerimispoliitika, riskijuhtimise, kriisijuhtimise ja toimepidevuse tagamise teemadel. Töötajate ning elanike koolitamine kriisiolukordadeks valmisoleku tõstmiseks. Motiveeritud tagasiside riigipoolsetele kriisireguleerimispoliitikatele, sh hädaolukorra seaduse ja riigikaitseseaduse eelnõudele ja nende alamatkide eelnõudele.
 

Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi koostamine ning uuendamine haiglale, kiirabiteenuse osutajale, vee-ettevõtjale, tee-ettevõtjale, soojusettevõtjale, kohalike teede ja riigiteede sõidetavuse tagajale, kütusemüüjale, sideettevõtjale.

Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi koostamine ning uuendamine vastavalt  siseministri määrusele, omavalitsusepoolse kooskõlastuse tagamine ning toimepidevuse õppuse korraldamine.

Riskianalüüsis kirjeldab teenuseosutaja lühidalt osutatavat teenust ja teenuse õigusaktidega nõutud taset.

 

Elutähtsa teenuse kirjelduses esitatakse järgmine teave:
1) milline teenuse osa loetakse  elutähtsaks ja selle kirjeldus;
2) teenust tarbivad isikud ja nende arv;
3) millises piirkonnas teenust osutatakse.

 

Elutähtsa teenuse nõutud taseme kohta esitatakse järgmine teave:
1) millisel tasemel tuleb  elutähtsat teenust osutada hädaolukorras, muus sarnases olukorras või teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral;
2) aeg, mille jooksul tuleb elutähtis teenus taastada, lähtudes elutähtsa teenuse katkestuse või häire lubatud ajast, mis on kindlaks määratud õigusaktides.

Kriitiliste tegevuste väljaselgitamine

  (1) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja teenuse nõutud taseme alusel nimetab teenuseosutaja elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikud tegevused ning hindab nende kriitilisust.

  (2) Tegevuse kriitilisus arvutatakse  elutähtsa teenuse katkestuseni või häireni kuluva aja ja elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse kriitilisuse astme korrutisena. Tegevusi, mis saavad vähem kui 10 punkti, riskianalüüsi koostamise käigus edasi ei analüüsita.

Kriitiliste tegevuste ressursside väljaselgitamine

  (1) Teenuseosutaja selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult vajalikud ressursid ja kirjeldab nende seost teenuse osutamisega.

  (2) Teenuseosutaja lähtub kriitilise tegevuse ressursside väljaselgitamisel järgmistest ressursiliikidest:
1) personal – milline on kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku personali optimaalne ja minimaalne arv ning millised oskused ja teadmised peavad personalil olema;
2) ehitised ja territoorium – millised ehitised ja territoorium on kriitilise tegevuse toimimiseks vältimatult vajalikud ning millist alternatiivset ehitist või territooriumi on võimalik kasutada;
3) seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid – millised on kriitilise tegevuse toimimiseks olulised seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid, sealhulgas andmebaasid ja sidesüsteemid;
4) kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik teave – milline teave on kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik ja kuidas seda hoitakse;
5) finantsvahendid – millised on teenuseosutaja igapäevased finantsvahendid kriitilise tegevuse toimimiseks;
6) muud teenused, sealhulgas elutähtsad teenused – milliste muude teenuste katkestus või häire võib mõjutada teenuseosutaja kriitiliste tegevuste toimimist;
7) varustajad ja partnerid – kes on olulised varustajad ja partnerid, kellest sõltub kriitiliste tegevuste toimimine.

 Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis iga kriitilise tegevuse kohta selle toimimiseks vajalikke ressursse  ressursiliikide kaupa selliselt, et selguks, millise kriitilise tegevusega on ressurss seotud, kui kaua suudetakse ilma selle ressursita hakkama saada ja kui oluline on ressurss kriitilise tegevuse toimimiseks. Kriitilise tegevuse ressursside kohta esitatakse kokkuvõte.

Lisaks määrab teenuseosutaja vajaduse korral ametinimetuste kaupa töökohtade arvu, mis on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega vahetult seotud ning mis teenuseosutaja hinnangul on riigikaitseseaduse kohaselt vaja määrata riigikaitselise töökohustusega töökohaks.

Ohtude väljaselgitamine

  (1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestuse või häire. Korraldav asutus võib täpsustada elutähtsate teenuste kaupa, missuguseid võimalikke ohte teenuseosutaja peab hindama.

  (2) Kriitilise tegevuse ressursi puudumist käsitatakse ohuna üksnes juhul, kui teenuseosutaja hindab selle kriitilise tegevuse ressursi oluliseks.

Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamine ning kirjeldamine

  (1) Teenuseosutaja selgitab  tehtud analüüsi põhjal välja elutähtsa teenuse häiret või katkestust põhjustada võivad stsenaariumid ja esitab riskianalüüsis nende kirjelduse.

  (2) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsis stsenaariumi realiseerumise tõenäosust  ja tagajärje raskusastet , võttes arvesse asjaomast statistikat, uuringutulemusi, eksperdiarvamusi, rakendatud ennetavaid meetmeid või muud asjaomast teavet.

  (3) Koondhinnang stsenaariumi realiseerumise tagajärgede kohta antakse suurima raskusastmega tagajärje põhjal.

  (4) Korraldav asutus võib täiendada stsenaariumi realiseerumise tagajärgede hindamiskriteeriumide nimekirja.

  (5) Kui kriitilise tegevuse toimimist mõjutav oht on teise teenuseosutaja, varustaja või muu lepingupartneri osutatava teenuse katkestus või häire, küsib teenuseosutaja vastavalt lepingupartnerilt asjaomast teavet, sealhulgas lepingupartneri suutlikkuse kohta teenus taastada. Saadud teabe alusel hindab teenuseosutaja stsenaariumi realiseerumise tõenäosust ja tagajärge.

  (6) Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamise alusel määratakse stsenaariumi riskiklass.

  (7) Olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga stsenaariumite kohta täidetakse tõenäosuse ja tagajärgede koondtabel

.

Ennetavad meetmed

  (1) Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis selle koostamise hetkeks rakendatud ennetavaid meetmeid ja  tähtsuse järjekorras ennetavaid meetmeid, mida on plaanitud rakendada vähemalt järgmise kolme aasta jooksul kriitilise tegevuse ning elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks.

  (2) Ennetava meetmena kirjeldatakse ka kriitiliste tegevuste tagamiseks vajalikku vahendite varu või nende tagamise korraldust.

Riskianalüüsi kokkuvõte
1) kriitiliste tegevuste loetelu nende tähtsuse järjekorras;
2) riskianalüüsis olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumide loetelu koos põhjendustega;
3) ülevaate ohtudest, mis võivad põhjustada pikaajalise või raskete tagajärgedega elutähtsa teenuse katkestuse, ja nendega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest, samuti esitatakse võimalikud käitumisjuhised elanikele. Esitatud info alusel teeb korraldav asutus asjakohast riskikommunikatsiooni.

Elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse  plaani koostamine ning uuendamine vastavalt  siseministri määrusele, omavalitsusepoolse kooskõlastuse tagamine ning toimepidevuse õppuse korraldamine.

Elutähtsa teenuse osutaja (ETO) kirjeldab plaanis tingimusi, mille korral rakendatakse plaanis kirjeldatud meetmeid, kasutuselevõtmise korda ja koostab vajalikud taastekavad.

Taastekavad sisaldavad
1) kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamise juhi kontaktandmed;
2) tegevused, mida teenuseosutaja plaanib olukorra lahendamiseks;
3) kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamisse kaasatava isiku kontaktandmed ja põhitegevus ning võimaluse korral alternatiivne tegevus;
4) kriitilise tegevuse, elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamiseks vajalike kriitilise tegevuse ressursside loetelu ning selgitus ressursside hankimise viisi ja selleks kuluva aja kohta;
5) võimaluse korral teenuseosutaja või partneri alternatiivsed tegevused teenuse kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamiseks, kui varem rakendatud tegevused ei andnud soovitud tulemust;
6) leevendavad meetmed või, kokkuleppel korraldava asutusega, otsustamise kord, kuidas neid meetmeid rakendada;
7) avalikkusele edastatav teave ja käitumisjuhised;
8) elutähtsa teenuse taastamise prognoositav aeg.
 
Teenuseosutaja arvestab taastekavas tegevusi plaanides elutähtsa teenuse katkestuse või häire lubatud ajaga.
Plaan peab olema kättesaadav vähemalt teenuseosutaja personali sellele osale, kes osaleb kriitilise tegevuse või elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamises või katkestuse või häire ohu ennetamises.
Stsenaariumi realiseerumisel teavitatakse sellest olukorra lahendamise juhti, lähtudes varem kokku lepitud töökorraldusest.
Olukorra lahendamise juht tegutseb teabe saamisel taastekava kohaselt, rakendades olukorra lahendamiseks vajaduse korral ka taastekavas nimetamata asjakohaseid tegevusi ja meetmeid.