Koostades kohaliku omavalitsuse jaoks riskianalüüsi, on oluline mõista, et see protsess hõlmab mitmesuguste võimalike riskide tuvastamist, hindamist ja prioriseerimist, mis võivad mõjutada omavalitsuse võimet täita oma ülesandeid või saavutada oma eesmärke.
Riskianalüüsi eesmärk on aidata omavalitsusel teha teadlikke otsuseid riskide maandamiseks või nendega toimetulemiseks.
Siin on üldine põhi, mida saab kohaliku omavalitsuse riskianalüüsi koostamisel järgida:
1. Sissejuhatus ja taust
Eesmärk: Selgitage riskianalüüsi eesmärki ja tähtsust.
Taust: Kirjeldage kohaliku omavalitsuse konteksti, sealhulgas geograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte.
2. Riskianalüüsi protsessi ülevaade
Riski identifitseerimine: Loetlege võimalikud riskid, mis võivad mõjutada omavalitsuse tegevust, vara, töötajaid või elanikke. Need võivad olla loodusõnnetused, majanduslikud probleemid, tehnoloogilised rikked, julgeolekuohud, küberohud, jne.
Riski hindamine: Hinnake iga tuvastatud riski tõenäosust ja mõju, kasutades näiteks kvalitatiivseid või kvantitatiivseid meetodeid.
Riski prioriseerimine: Prioriseerige riskid nende mõju ja tõenäosuse alusel, et määrata, milliste riskidega tuleb esmajärjekorras tegeleda.
Päris oluline osa riskidest on juba hinnatud teiste, vastutavate asutuste poolt. See võimaldab omavalitsustel keskenduda oma spetsiifilistele riskidele, mis põhinevad omavalitsuse olulistele ülesannetele, nagu:
Koolide ja lasteaedade haldamine: Kohalikele omavalitsustele on antud vastutus tagada kvaliteetne haridus, sh koolieelse lasteasutuse teenuse ja põhihariduse kättesaadavus oma territooriumil.
Sotsiaalteenuste ja -toetuste pakkumine: See hõlmab toetuste ja teenuste pakkumist eakatele, puuetega inimestele, lastega peredele ja teistele abivajajatele.
Avaliku korra tagamine: Omavalitsused aitavad kaasa avaliku korra ja turvalisuse tagamisele, sealhulgas koostöös politseiga.
Veevarustus ja kanalisatsioon: Tagada puhta joogivee kättesaadavus ja reovee nõuetekohane käitlemine.
Jäätmemajandus: Korraldada jäätmete kogumist, sorteerimist ja taaskasutamist.
Teede ja tänavate hooldus: Hoolitseda kohalike teede, tänavate ja sildade ehituse ja hoolduse eest.
Keskkonnaseisundi jälgimine ja kaitse: Rakendada meetmeid keskkonnakaitseks ja jäätmemajanduseks, sh rohealade haldamine ja kaitse.
Maa- ja linnaplaneerimine: Koostada ja rakendada üldplaneeringuid, detailplaneeringuid ja arengukavasid, et suunata ja korraldada kohalikku arengut.
Kohaliku majanduse edendamine: Toetada ettevõtlust ja turismi, sh infrastruktuuri arendamine ja turundustegevused.
jne
3. Riskijuhtimise strateegiad
Riskide vähendamine: Kirjeldage meetmeid, mida rakendatakse riskide vähendamiseks või nende mõju minimeerimiseks.
Riskide ülekandmine: Kaaluge kindlustust või lepingulisi kokkuleppeid riskide ülekandmiseks kolmandatele osapooltele.
Riskide aktsepteerimine: Määrake, millised riskid on piisavalt madala mõjuga, et neid lihtsalt aktsepteerida.
Riskide vältimine: Tuvastage ja rakendage meetmeid, et vältida teatud riskide realiseerumist.
4. Rakenduskava ja järelevalve
Tegevuskava: Koostage üksikasjalik plaan riskijuhtimise strateegiate rakendamiseks, sealhulgas vastutavad isikud, ajakava ja eelarve.
Järelevalve ja aruandlus: Sätestage protsessid riskide pidevaks jälgimiseks ja hindamiseks ning aruandluseks kõrgemale juhtkonnale või asjakohastele osapooltele.
5. Kokkuvõte ja järeldused
Kokkuvõte: Tehke kokkuvõte peamistest riskidest ja nende maandamise strateegiatest.
Järeldused: Esitage järeldused ja soovitused kohaliku omavalitsuse riskijuhtimisprotsessi tõhustamiseks.
Lisad
Riskide register: Detailne nimekiri tuvastatud riskidest, nende hindamisest ja prioriteetidest.
Ressursside loetelu: Nimekiri inim-, finants- ja muudest ressurssidest, mis on vajalikud riskijuhtimiskava rakendamiseks.
Riskianalüüsi dokumendi koostamine on dünaamiline protsess, mis nõuab pidevat ajakohastamist ja kohandamist vastavalt muutuvatele oludele ja uuele teabele.
Riskianalüüs kohalikule omavalitsusele - teiste riikide praktikad
Erinevate riikide riskijuhtimise praktikad on erinevad, seega on erinevad ka lähenemised omavalitsuse tasandil riskianalüüside läbiviimisel. Samas on tuvastatav teatud sarnasus. On selge, et omavalitsuste ülesanded, võimekus, kultuuriline taust, autonoomsus, poliitiline olukord, juhtide eesmärgid jne on riigiti erinevad, kuid kõikidel neist on tuvastatavad siiski teatud ühisnimetused.
Esiteks on omavalitsuse toimepidevuse tagamiseks, ülesannete elluviimiseks ja arenguks tervikuna vaja raha. Usun, et kõikide omavalitsuste eesmärk on pakkuda atraktiivset ja turvalist elukeskkonda, et olemasolevad elanikud tahavad sinna jääda ja teised sinna elama tulla. Seega esimeseks analüüsitavaks aspektiks võiks olla omavalitsuse finantsiline järjepidevus ja stabiilsus. Eriti olukorras, kus 83% omavalitsuse rahast tuleb riigi käest.
Väga paljud kohalikud ülesanded on seotud erinevate taristutega - kaugküte, vesi, kanalisatsioon, kohalikud teed. Nende ehitamine, hooldamine ja käigus hoidmine on väga kallis ja kulukas. Lisaks võib puudulik või katkine taristu tekitada otsest või kaudset kahju, nt löökaugud tekitavad inimeste varale otsest kahju, mis tuleb kompenseerida. Seega teiseks oluliseks aspektiks on erinevatest taristutest tulenevad riskid.
Loomulikult on omavalitsus eelkõige siiski kohalike elanike oma valitsus. Ennekõike tuleb tagada nende elu, tervis ja sotsiaalne heaolu. Seega kolmandaks oluliseks aspektiks on kohalike elanike ohutus ja heaolu, sh sotsiaalvaldkond tervikuna. Siia alla kuuluvad ka erinevad hädaolukordadest tulenevad ohud, mida hetkel kõige enam analüüsitakse.
Üha enam on oluline küberjulgeolek. Suurem osa omavalitsustest ei ole endale teadvustanud IT- turbega seotud riske. Küberintsidendid võivad muutuda väga kulukateks. Olgu need siis "tavalised" infoõngitsuskirjad kuni suurte rahaliste nõudmisteni välja. 2010. aastal said tundmatud pahalased ligipääsu Narva Kesklinna Gümnaasiumi serveritele, mille kaudu suunati ringi ligi 3700 Miami ja Kuuba telefonikasutajate kõnet. Gümnaasiumile esitati ligi 24 000 euro suurune arve, mis tasuti Narva linna eelarvest (Riigikontroll).
Ka personalipuudus on risk, mis ei võimalda omavalitsustel olla oma ülesannete kõrgusel või takistavad omavalitsuste arengut. Olgu selleks siis erinevate toetusfondide elu tundev inimene, infoturbejuht (mis kuulub ka eelmise, küberjulgeoleku riski alla), sotsiaaltöötaja või muu oluline isik. Teiseks pooleks on olemasolevate inimeste motiveerimine ja tööga rahulolu.
Inimeste heaolu ja turvalisus, sf finantsturvalisus on suuresti seotud töökohtadega. Kui tööd pole, lahkuvad ka inimesed. See risk on osaliselt kajastatud ka finantsilise stabiilsuse all, kuid minu seisukohalt on see niivõrd oluline aspekt omavalistuse jätkusuutlikkuses, et seda tasub eradi analüüsida. Kas või selleks, et valitsusega kohtumisel tuua peamised riskikohad ja mõjud välja ning teha ettepanekud olukorra parendamiseks.
Lisaks eelpool toodule peavad osade riikide omavalitsused olulisteks riskideks ka mainet, vara kaitset ja ilma. Igal riigil oma kultuur ja taust ja ei hakka anda hinnanguid, kas need oleksid olulised ka meie omavalitsuste riskianalüüsis, kuid ilma koha pealt olen natuke skeptiline. Eesti on liiga väike riik, et iga omavalitsus hakkaks ise ilmaga seotud riske hindama. Seda juba teevad erinevad institutsioonid erinevate ilmastikutingimuste kohta ning leian, et see on piisav.
Kokkvõtteks tõden, et kuna kõik omavalitsused on erineva, ei saa ka riskianalüüsid olla sarnased, kuid raamistik saab olla sarnande ja peakski olema. Nii saavad omavalitsused omavahel andmeid võrrelda. Kõige suurem väljakutse on leida üles riskid - neid on omavalitsusel oluliselt rohkem, kui seni kas arvatakse või tahetakse arvata.
Ma loodan, et vähemalt minu nimekiri riskidest aitab omavalitsuse riskijuhtidel koostada kasvõi algeline riskide hindamine ja riskidega tegelemise strateegia, et järgmisteks jamadeks paremini valmis olla.