Efektiivne riskianalüüs kohalikele omavalitsustele
#riskianalüüs #riskihindamine #omavalitsusüksus
Riskianalüüse on võimalik koostada väga mitmel erineval moel. Peamiselt tundub see sõltuvat moevoolust või siis on õigusruum teatud meetodi ette kirjutanud. Igal juhul on tegemist olulise dokumendiga, mis aitab asutusel oma eesmärke ellu viia. Kohalikud omavalitsused pole erand. Ka minul, mikroettevõtte juhil, on koostatud riskianalüüs. See ongi juhi üks tööriistadest. Eesmärgipäraselt koostatud riskianalüüs on efetiivne tööriist asutuse juhile, sest aitab välja selgitada need olulised riskid, mis asutuse eesmärkide elluviimist kõige enam mõjutada võivad.
Minu senine kogemus omavalitsustega on olnud äärmiselt positiivne. Ma ei tea, kuidas nii väikese inimeste arvuga on võimalik omavalitsusele pandud ülesandeid täita. Hetkel, viiruse ajal on minu respekt veel tõusnud. Korraldada omavalitsuse tööd distantsilt, lisaks kriisijuhtimine ja eriolukorra juhi abistamine - see on väljakutse tõelisele juhile.
HOS eelnõu 205SE seletuskirja järgi julgustatakse KOV-e oma algatusel hindama oma vastutusalas kõiki võimalikke ohte, mis võivad põhjustada hädaolukorra või häirida oluliselt nende igapäevatööd. Eesmärk on suurendada üleüldist riskide hindamist ja võimalike ohtudega arvestamist, et riske ei hinnataks ainult Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud hädaolukordade puhul.
Omavalitsusel on palju eesmärke ja ülesandeid. Peamiselt tulenevad need kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest. Kohaliku omavalitsuse üksuse üldine kohustus tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja 2, mille kohaselt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada:
- sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi, eakate hoolekannet, noorsootööd;
- elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust;
- ruumilist planeerimist;
- valla- või linnasisest ühistransporti;
- valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita;
- koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses.
KOKS § 6 lg 4 p-st 1 tulenevalt täidab omavalitsusüksus ka riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega. Paljud neist riiklikest ülesannetest tulenevadki hädaolukorra seadusest, mis paneb omavalitsusüksusele kohustusi hädaolukorras ja eriolukorra juhtumitega seonduvateks tegevusteks.
Põhimõtteliselt on omavalitsuse peamised ülesanded need, mis on loetud volikogu pädevuses olevateks. Seega põhiküsimus riskianalüüsi koostamisel peab olema:
- millised ohufaktorid mõjutavad kõige enam omavalitsuse toimepidevust ja elanikke?
Senine praktika on olnud koostada hädaolukordade põhised riskianalüüsid, kuid kuna omavalitsus saab olla vaid maksimaalselt kolme hädaolukorra omanik, siis suurem osa analüüsitavast materjalist ei ole omavalitsuse eesmärkidega eriti seotud. Kindlasti ma ei ütle, et see oleks vale, kuid kui analüüsimata on olulisemad aspektid, siis heal juhul on tegemist pooliku tööga.
Erinevate riikide riskijuhtimise praktikad on erinevad, seega on erinevad ka lähenemised omavalitsuse tasandil riskianalüüside läbiviimisel. Samas on tuvastatav teatud sarnasus. On selge, et omavalitsuste ülesanded, võimekus, kultuuriline taust, autonoomsus, poliitiline olukord, juhtide eesmärgid jne on riigiti erinevad, kuid kõikidel neist on tuvastatavad siiski teatud ühisnimetused.
Esiteks on omavalitsuse toimepidevuse tagamiseks, ülesannete elluviimiseks ja arenguks tervikuna vaja raha. Usun, et kõikide omavalitsuste eesmärk on pakkuda atraktiivset ja turvalist elukeskkonda, et olemasolevad elanikud tahavad sinna jääda ja teised sinna elama tulla. Seega esimeseks analüüsitavaks aspektiks võiks olla omavalitsuse finantsiline järjepidevus ja stabiilsus. Eriti olukorras, kus 83% omavalitsuse rahast tuleb riigi käest.
Väga paljud kohalikud ülesanded on seotud erinevate taristutega - kaugküte, vesi, kanalisatsioon, kohalikud teed. Nende ehitamine, hooldamine ja käigus hoidmine on väga kallis ja kulukas. Lisaks võib puudulik või katkine taristu tekitada otsest või kaudset kahju, nt löökaugud tekitavad inimeste varale otsest kahju, mis tuleb kompenseerida. Seega teiseks oluliseks aspektiks on erinevatest taristutest tulenevad riskid.
Loomulikult on omavalitsus eelkõige siiski kohalike elanike oma valitsus. Ennekõike tuleb tagada nende elu, tervis ja sotsiaalne heaolu. Seega kolmandaks oluliseks aspektiks on kohalike elanike ohutus ja heaolu, sh sotsiaalvaldkond tervikuna. Siia alla kuuluvad ka erinevad hädaolukordadest tulenevad ohud, mida hetkel kõige enam analüüsitakse.
Üha enam on oluline küberjulgeolek. Suurem osa omavalitsustest ei ole endale teadvustanud IT- turbega seotud riske. Küberintsidendid võivad muutuda väga kulukateks. Olgu need siis "tavalised" infoõngitsuskirjad kuni suurte rahaliste nõudmisteni välja. 2010. aastal said tundmatud pahalased ligipääsu Narva Kesklinna Gümnaasiumi serveritele, mille kaudu suunati ringi ligi 3700 Miami ja Kuuba telefonikasutajate kõnet. Gümnaasiumile esitati ligi 24 000 euro suurune arve, mis tasuti Narva linna eelarvest (Riigikontroll).
Ka personalipuudus on risk, mis ei võimalda omavalitsustel olla oma ülesannete kõrgusel või takistavad omavalitsuste arengut. Olgu selleks siis erinevate toetusfondide elu tundev inimene, infoturbejuht (mis kuulub ka eelmise, küberjulgeoleku riski alla), sotsiaaltöötaja või muu oluline isik. Teiseks pooleks on olemasolevate inimeste motiveerimine ja tööga rahulolu.
Inimeste heaolu ja turvalisus, sf finantsturvalisus on suuresti seotud töökohtadega. Kui tööd pole, lahkuvad ka inimesed. See risk on osaliselt kajastatud ka finantsilise stabiilsuse all, kuid minu seisukohalt on see niivõrd oluline aspekt omavalistuse jätkusuutlikkuses, et seda tasub eradi analüüsida. Kas või selleks, et valitsusega kohtumisel tuua peamised riskikohad ja mõjud välja ning teha ettepanekud olukorra parendamiseks.
Lisaks eelpool toodule peavad osade riikide omavalitsused olulisteks riskideks ka mainet, vara kaitset ja ilma. Igal riigil oma kultuur ja taust ja ei hakka anda hinnanguid, kas need oleksid olulised ka meie omavalitsuste riskianalüüsis, kuid ilma koha pealt olen natuke skeptiline. Eesti on liiga väike riik, et iga omavalitsus hakkaks ise ilmaga seotud riske hindama. Seda juba teevad erinevad institustioonid erinevate ilmastikutingimuste kohta ning leian, et see on piisav.
Kokkuvõtteks pean olulisteks omavalitsuse riskianalüüside osadeks:
1) kohalike elanike ohutus ja heaolu, sh sotsiaalvaldkond tervikuna;
2) finantsiline järjepidevus ja stabiilsus;
3) taristutest tulenevad riskid;
4) IT- turbega seotud riskid;
5) personaliga seotud riskid;
6) ettevõtlusega seotud riskid.
Kui tunnete rohkem huvi ja soovite riskianalüüsi, siis võtke minuga ühendust vajutades SIIA!