Riigiasutuse toimepidevuse tagamine on mõnevõrra lihtsam kui teistel austustel, kuna otseselt ei ole öeldud, millised on kriitilised teenused ja millise kvaliteedinõuetega neid osutama peab. Samas peavad need tasemed olema kirjas (enamasti AK dokumendina) ja need kinnitab asutuse juht.

Näiteks päästeametil on kriitilised teenused elupäästvad teenused, pommiohutus jne. Samas ei pea igale poole jõudma 9 minutiga. Loomulikult ideaalis peaks säilima ka kriiside ajal maksimaalne teenuse tase, kuid me ei ela ideaalses maailmas.

RIIGIASUTUSELE

Toimepideva kriisijuhtimise tagamine

Evakuatsioonikoha töö tagamine

Elutähtsa teenuse korraldamine

Riskikommunikatsiooni korraldamine

Riigikaitseülesannete korraldamine

Protsess

EESMÄRGI SÕNASTAMINE

KRIITILISTE ÜLESANNETE TUVASTAMINE

OLEMASOLEVA RISKIJUHTIMISSÜSTEEMI ANALÜÜS

RISKIDE TUVASTAMINE, HINDAMINE

OLULISTE RISKIDE JÄLGIMISE JA VARAJASE HOIATUSE SÜSTEEMI LOOMINE

TEGEVUSPLAANIDE JA KRIISIPLAANIDE KOOSTAMINE

Igal riigiasutusel on oma peamine seadus, mis neile kohustused paneb, ja põhimäärus. Üldjuhul tulenevad kriitilised ülesanded sealt. Seega oluline on kõikidele ühiselt arusaadava eesmärgi sõnastamine.

Eesmärgist lähtuvalt tuvastame kriitilised teenused,  tuvastame nende omanikud ning top-down meetodil tuvastame kriitilised protsessid ja ressursid.

Analüüsime olemasolevat riskijuhtimissüsteemi ning integreerime toimepidevuse tagamise sellega nii, et see muutuks igapäevaseks ja tavaliseks organisatsioonikultuuri osaks. Ei mingeid eraldi süsteeme.

Tuvastame lisaks olemasolevatele riskidele, mis on seotud asutuse tegevusega ka toimepidevuse riskid. Kui olemasolevat riskide haldamise süsteemi ei ole, siis loome selle.

Ainult olulised riskid on olulised, seejuures mitte alati ei ole vaja kõike kohe maandada. Oluline on teha maandamistegevusi õigel ajal. Selleks, et tuvastada see õige aeg on vaja varajase hoiatuse süsteemi. Iga teatud näitaja juures aktiveeritakse teatud tegevusplaan.

Erinevate tasemete plaanid vastavalt varajase hoiatuse süstseemile.