Kuidas viia kriiside ajal ellu oma isiklikke ja organisatsiooni eesmärke ehk tagada toimepidevus

#kriis #toimepidevus #riskihindamine #kriisijuhtimine



K​õik asutused ootavad ja loodavad, et nende töötajad tulevad neile vastu ja aitavad kriisiolukorra või hädaolukorra üle elada ja viia ellu lisaks kriiside lahendamisele ka organisatsiooni eesmärgid.

Kui elektrit ei ole, siis ei ole toasooja, vett, kanalisatsiooni, mobiilsidet, andmesidet. Viimane suur elektrikatkestus Saaremaal näitas, et poed on suuresti kinni, kuna kassasüsteemid on elektroonilised ja kasutavad andmesidet. Samadel põhjustel ei saa tanklatest kütust.



Peate minuga nõustuma, et kui inimesel ei ole isiklikus elus kõik korras, siis ei saa oodata tema panust tööalases tegevuses. Kindlasti ei huvita hädaolukordade ajal kasum peale ettevõtte omaniku mitte kedagi.

Töötaja isiklik hädaolukordadeks valmisolek ja organisatsiooni toimepidevuse on omavahel väga tugevalt põiminud. Seega lihtsalt organisatsiooni hädaolukordadeks valmisolekust ei piisa. Loomulikult on organisastioone, mille puhul nädalane tööseisak ei tähenda suurt midagi, kuid enamasti on need riigiasutused. Erasektori asutused ei saa omale tööseisakuid lubada. Küsimuse ei ole lihtsalt saamata jäänud kasumis, vaid lisaks ka leppetrahvid, usalduse kaotus, olulise sihtturu kaotus jne.

Kuigi siseministeerium ja maaeluministeerium teevad head tööd ja loonud erinevad juhendmaterjalid hädaolukordadeks, sealhulgas toiduvarude nimekirja, ei ole see siiski piisav. Nimelt puuduvad sealt olulised praktilised näpunäited kuidas näiteks sooja saada. Soojus on meie laiuskraadil eluliselt tähtis. Kuigi toodud on toiduvarude nimetused põhinevad need siiski eeldusel, et inimesel on võimalus keeta vett.

Siseministeeriumi elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsid ja muud juhendmaterjalid on elutähtsa teenuse osutajatele küll kohustuslik täita, kuid selles on minu arvates olulised puudused- a) tähelepanu on teenuse osutamisel mitte inimesel, kes teenust osutab; b) toimepidevuse riskianalüüs on ülereguleeritud, juhendmaterjal on keeruline. Uue poliitikana on hädaolukorra seadus sätestanud elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded paljudele olulistele riigiteenustele ja ettevõtted, kes elutähtsaid teenuseid osutavad, peavad täitma toimepidevuse määrusest tulenevaid nõudeid.Kuigi juhendmaterjalid on koostatud, sh toimepidevuse riskianalüüsi koostamise juhend, on see keeruline ning algajal kriisijuhil väga aeganõudev koostada.

Tegelikult on asi palju lihtsam...

Alusta alati küsimusest "Millised on minu asutuse kõige olulisemad tegevused selleks, et oma eesmärke täita?". Kui need on teada, on võimalik küsida "Mida mul on vaja, et neid eesmärke täita". Kui on teada "MIDA", saab jätkata küsimusega "Kuidas ma neid eesmärke täidan".

Inimesena on sul vaja saada: a) sooja, b) vett, c) toitu, d) infot.

Ettevõttena on sul vaja: a) täita lepingulised kohustused, b) saada kasumit c) saada infot, d) jagada infot

Riigiasutusena on sul vaja: a) täita tuumülesanded, b) jagada infot, c) saada infot.

Ole valmis ja telli oma töötajatele hädaolukordadeks valmisoleku koolitus ning ettevõttete töötav ja kasulik toimepidevuse süsteem või kriisideks valmisoleku hindamine.

Kriisideks valmisolekusüsteemi hindamise raames me hindame toimepidevuste süsteemi, valmisolekut ja reageerimist.