Kuidas koostada riskijuhtimise süsteemi raames kasulikke, toimivaid ja lihtsaid riskianalüüse
#riskianalüüs #riskihindamine #riskijuhtimine
Siin on karm tõde riskijuhtimisest Eestis: Riskijuhtimine on midagi, mida saab raamistada ja ühte, riskidel põhinevat riskianalüüsi metoodikat saab kasutada ükskõik, millises ettevõttes / asutuses.
Sa kindlasti nõustud minuga, kui ma ütlen, et riskide juhtimine ja riskianalüüs tunduvad esmapilgul väga keerulised ja rasked koostada. Esiteks ei oskagi justkui kusagilt alustada!
Nad ütlevad „Riskianalüüs ja riskide juhtimine on oluline. Tuvasta riskid, analüüsi riske, hinda neid ja loo vastumeetmed. Kasuta riskianalüüsi standardit ISO 31000 või siseministeeriumi hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhendit.“
Kui see vaid oleks nii lihtne…
Kui sa võtad riskijuhtimist tõsiselt, siis sa pead lähenema süstemaatiliselt ja EESMÄRGIPÄRASELT. Muidu sa võid väga kergesti jätta midagi väga tähtsat kahe silma vahele, hindad valesid parameetreid ja kasutatavad ressursid ei loo piisavalt väärtust või tekib hädaolukord, mis võib viia olukorrani, millest ettevõte ei ole võimeline omade ressurssidega väljuma.
Ma usun, et üha enam juhte saab aru, kui oluline on riskijuhtimine ja kriisijuhtimine. Näiteks AS Tallinna Vesi jälgib pideval oma ettevõtte tegevus- ja finantsriske. See on niivõrd oluline osa ettevõtte juhtimisest, et see on integreeritud AS-i Tallinna Vesi organisatsioonikultuuri ja protsessidesse ning toetab ettevõtte strateegiliste eesmärkide elluviimist. Ka Tallinna Linnavalitsus on väga suurte riskijuhtimise ja kriisijuhtimise kogemustega omavalitsus, milles tegeleb kriisireguleerimise, riskianalüüside ja kriisiõppustega lausa eraldi amet.