Kuidas koostada hädaolukorra lahendamise plaani?

Hädaolukorra lahendamise plaan (tuntud ka HOLP) on sisuliselt kriisiplaan, mille tuumülesanne on anda esmased suunised kriisi lahendamiseks. Siinkohal märgin kohe ära, et uue tsiviilkriisideks valmisoleku ja riigikaitse seadusega muutuvad paljude asutuste HOLPid uuesti tagasi kriisiplaaniks, kuid sellest lähemalt siis, kui seadus praegusel kujul vastu võetakse.

PS! HOLP on vaid üks pisike osa kriisijuhtimise võimekusest. Oluline on asutuse terviklik kriisivalmiduse tase, HOLP on vaid konkreetse hädaolukorra või kriisiolukorra lahendamiseks, seejuures teine oluline osa, millest tihti mööda vaadatakse, on asutuse toimepidevuse plaan. Peate aduma, et mida rohkem läheb ressurssi hädaolukorra lahendamisele, seda vähen on ressurssi asutuse igapäevaülesannete jaoks ja päeva lõpuks peate hakkama tegevusi prioriseerima. Kui te teete seda alles hädaolukorra ajal, siis olete end nurka mänginud - üks pool, kas siis hädaolukorra lahendamine või asutuse toimepidevuse tagamine, kannatab. Seega ma pean enne HOLP koostamist tungivalt soovitama kirjeldada ära oma asutuse kriisivalmidste astmed, sh valmisoleku tasemed.

Siin joonisel on umbkaudne suhe igapäevaste ülesannete elluviimise (roheline) ja kriitiliste ülesannete (punane) elluviimise vahel erinevate valmidusastmete juures.

Alfa - Delta tähendavad asutuse inimeste jaoks põhimõtteliselt jama tõsidust. Ehk kui asutuse juht ütleb. et nüüd oleme tasemel CHARLIE, siis kõik austuse töötajad PEAKSID TEADMA, millistele ülesannetele asutus nüüd keskendub ja kõik keskenduvad.

Kui sa aga ei taha või sul pole hetkel aega seda teha, siis kõige mõistlikum viis on kajastada toimepidevuse teemad HOLPis, seejuures mõlemal tegevusel on omad juhid. Näiteks kui sa oled omavalistusest, siis vallavanem on hädaolukorra juht, valdkonna abivallavanem on kriisijuht ehk juhib nt staabitööd, ja teine abivallavanem on toimepidevuse juht ehk koostöös kriisijuhiga haldavad omavalitsuses toimuvat suurt pilti.

Kuid...kuna sa vajutasid siia blogile hädaolukorra lahendamise plaani pärast, siis jätkame sellega.

PS! Tegemist on minu jaoks ideaalse HOLPiga. See on väga ajamahukas ja pikaajaline protsess HOLPi loomise mõttes, kuid hiljem on uuendamine lihtne. Sa võid siit võtta ka vaid mingeid osasid, ei pea kõike tegema. Paljud siin kajastatud tegevused või protsessid tuleb panna lisadesse ehk kõik, millel on analüütiline osa, on lisades. Põhidokumendis on vaid olulised asjad ehk HOLP ise on vaid analüütilise osa järelm. Seejuures 1 HOLP võib sisaldada kuni kolme erinevat osa, sest kriisitasemed on erinevad.

Kui su asutus on hädaolukorda juhtiv asutus hädaolukorra seaduse mõttes või kehtivad sulle muud seadused, nt põhikooli ja gümnaasiumiseadus, või kantsleri käskkirjad, siis sa pead lähtuma nende alusaktides nõutust. Lisada saab alati, kuid vähem kui sealt nõutu olla ei saa. Tihti seab see alus nõuded ka dokumendi ülesehitusele.

Olen seni kohanud kolme sorti kriisiplaanide vajajaid ja pean tunnistama, et neil kõigil on õigus nende endi omaduste vaates:

1- superplaneerijad. Nemad on seisukohal, et kuna kunagi pole olemas kahte samasugust kriisi, ei ole mõtet plaanidega väga detailseks minna. Oluline on kriisimeeskonna kvaliteet, kiirus ja igal tasemel selge otsustusõigus. Igaüks peab tegelema oma valdkonna kriisi lahendamisega, sh tagama kriisi mõjude hindamine. Sellised on start-upi tüüpi ettevõtted ja nende juhid.

2- detailihundid. Nemad tahavad, et kõik oleks detailselt kirjas. Kõik põhineb kriisi mõjudel ja eelistavad plaani kogu aeg täiendada ning parendada. Otsustuspädevus on kõrgel ja seega tahavad valdkonna juhid väga konkreetset kokkulepitud raamistikku. Sellised on pigem tavapärased riigiasutused.

3 - vahepealsed. Nemad tahavad, et üldine raamistik on kirjas - juhtimine, reageerimine, esmased eesmärgid, esmased sõnumid jne. Kriiside mõju on üldises võtmes kirjas ning valdkonna juhid teavad, mida vähemalt esialgu vaja teha on, mida juhtkond ootab. Keskendumine on kriisi mõjude hindamisele kriisi vältel - selleks on spetsiaalne inimene või inimesed ning situatsiooniruum. Eesmärgid ja tegevused on muutuvad lähtuvalt mõjuhinnangutest.

Seega kui sa oled suurest asutusest, siis pead leidma kuldse kesktee ja ma pakun hetkel sulle siin oma mõtteid ja kogemusi.

Kriisideks valmisoleku taseme mõttes rakendadatakse HOLPi kusagil BRAVO ja CHARLIE valmidusastme juures.

DELTA taseme teemad on suuresti juba seotud vaid toimepidevuse tagamisega ehk kriitiliste ülesannete elluviimisega ja julgeolekutasemetega ning kuna see tase PEAB olema tugeva kaitse all, siis sellele me siin täna ei keskendu.

Hädaolukorra lahendamise plaani koostamine

Esimese asjana vasta kolmele küsimusele:

1) millised on need kriisistsenaariumid, milleks sa valmis olla tahad?

2) millised on selle stsenaariumi tagajärjed?

3) millised on nende tagajärgede mõju?

Stsenaarium	Tagajärjed	Mõju
Rasked ilmastikutingimused	Tihe pikaajaline lumesadu ja tuisk	Kohalikud teed ei ole sõidetavad
		Riigiteed ei ole sõidetavad
		Ulatuslikud elektrikatkestused

Nüüd hakkad täpsustama, kuidas need mõjud hakkavad mõjutama teisi teenused (sinu asutusesisesed ja välised teenused).

Mõju	Tagajärg	Mõju
Kohalikud teed ei ole sõidetavad	Inimesed ei pääse tööle	Asutuse töö peatub
	Kiirabi ei jõua abivajajani	Abivajaja sureb
	Koolibussi teenus ei toimi.	Lapsed ei pääse kooli

JA NII EDASI, KUNI SA ENAM EI TUVASTA TAGAJÄRGI JA MÕJUSID.

Selline lähenemine annab sulle piisavalt detailse ülevaate selleks, et sa saaksid seada erinevatele stenaariumitele EESMÄRGID JA OLULISED ÜLESANDED.

Kuna aga stsenaariumi tagajärjed on liiga üldised "tihe pikaajaline lumesadu ja tuisk", siis on selge, et ühepäevasel stsenaariumil on ühed mõjud, nädalasel hoopis teised ja seod need asutuse valmisoleku tasemetega.

Ehk siis LOOD ESIMESE SEOSE KA ASUTUSE TOIMEPIDEVUSEGA EHK SA EI LAHENDA MITTE AINULT KRIISI, VAID PEAD HAKKAMA JAGAMA RESSURSSE, OSAD TÖÖTAJAD PEAVAD HAKKAMA TÄITMA MUID ÜLESANDEID EHK KRIISIAJA ÜLESANDED, ASUTUS EI SAA LUBADA ENAM EBAOLULISTE ÜLESANNETE TÄITMIST.

	ALFA	BRAVO	CHARLIE	DELTA
Tihe pikaajaline lumesadu ja tuisk	Kestvus X päeva, lumekihi paksus X CM	Kestvus X päeva, lumekihi paksus X CM	Kestvus X päeva, lumekihi paksus X CM	Kestvus X päeva, lumekihi paksus X CM

Nüüd sead eesmärgid

Eemärk	ALFA	BRAVO	CHARLIE	DELTA
Kohalikud teed on lahti lükatud	x aeg	x aeg	x aeg	x aeg

Kui sa sead ülesanded, siis edasi pead vastama küsimustele:

- kuidas me ülesanded täidame ehk millised on vajalikud tegevusvõimed erinevatel valmisoleku tasemetel?

ALFA	BRAVO	CHARLIE	DELTA
Tegevusvõime	Tegevusvõime	Tegevusvõime	Tegevusvõime
	Tegevusvõime	Tegevusvõime