2 enamlevinud viga, mida omavalitsused teevad riskianalüüsi koostamisel

#riskianalüüs #omavalitsusüksus #kriisijuhtimine #riskijuhtimine

Riskianalüüs on riskihindamise alusdokument ning seetõttu kogu protsessi võtmekomponent. Hästi koostatud riskianalüüs aitab suunata ressursse õigetesse maandamis- ja valmisoleku meetmetesse. Siinkohal toon välja 2 enimlevinud viga, mida omavalitsused riskianalüüsi koostamisel teevad.

1. Riskianalüüsi ei koostata

Kohalikel omavalitsustel ei ole riskianalüüsi koostamise kohustust, kuna riskianalüüsi peavad koostama vaid need asutused, mis on Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud sündmuste „omanikud“. Kuid omavalitsusüksustel on kohustus omada ülevaadet oma haldusterritooriumil aset leida võivatest riskidest ja nad teostavad seda läbi omavalitsusüksuse kriisikomisjoni. Seejuures sõltub lõplik kohustus sellest, kas riskianalüüsi koostamine on kirjas kriisikomisjoni põhimääruses.

Riskianalüüside koostamine ja riskihindamine tervikuna on Eestis võrdlemisi lapsekingades. Muude väga oluliste ülesannete juures on omavalitsusel kohustus tagada vastutavus ülesannete tagamise eest ning tegevuse avalikkus ning korraldada kolme elutähtsa teenuse osutamise toimepidevust. Seega riskianalüüs on võimalus tagada kriisireguleerimisülesannete, sealhulgas elutähtsate teenuse toimepidevuse tagamise korraldamisega seotud kulutuste põhjendatus. Lisaks annab riskianalüüs võimaluse suunata niigi vähesed ressursid vaid kõige olulisematesse kohtadesse. Ei ole põhjendatud suunata ressursse nendesse valdkondadesse, mis on tegelikult teiste asutuste vastutada.

Hästi koostatud riskianalüüs annab tugeva põhja läbirääkimiste laua taga

Hästi koostatud omavalitsuse riskianalüüs annab faktilise põhja ka argumenteerimisel ja osalemisel riigi riskihindamise poliitika ja muude poliitikate kujundamisel. Näiteks välistööjõu lubamine. Kui kõik omavalitsused suudaksid Vabariigi Valitsuse lauale panna riskide loetelu koos kahjuga, mille toob kaasa välistööjõu piiramine kohalikule ettevõtluskeskonnale, finantsvõimekusele, seejuures ka kohalike inimeste heaolule ja majanduslikule olukorrale, on see oluline kaalukauss edasistes protsessides. Loomulikult on poliitilised valikud tegurid, mida mõjutada ei saa, kuid vastutus on antud valitsusele.

2. Riskianalüüs koostatakse vaid hädaolukordi silmas pidades

Riikliku kriisireguleerimise, sh riskihindamise aluseks on kinnitatud hädaolukorrad ning ainult neile on kohustus koostada riskianalüüs. Siia lisanduvad väga spetsiifilise valdkonna riskide hindamised (nt rahapesurisk), kuid need vajadused ja metoodikad on rahvusvahelised ja neid me hetkel selles töös ei käsitle. Riskide poolt mõjutatud valdkondi on 4- inimeste elu ja tervis (surnute, vigastatute ja evakueeritute arv), vara (otsene ja kaudne rahaline kulu), looduskeskkond (mõju ala ja kestvus) ning mõju elutähtsatele teenustele (elektriga, maagaasiga, vedelkütusega varustamine; riigitee sõidetavuse tagamine; telefoniteenus; mobiiltelefoniteenus; andmesideteenus; elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, vältimatu abi toimepidevus; makseteenus ja sularaharinglus, kaugküttega varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine ja veega varustamine ja kanalisatsioon).

Kohalikul omavalitsusel on rida ülesandeid, mille nad peavad suutma ellu viia. Lisaks sõltub omavalitsuse finanstvõimekus otseselt omavalitsuses elavate inimeste arvust, inimeste arv sõltub suuresti kohalikust ettevõtluskeskkonnast. Seega peab omavalitsuse riskianalüüs põhinema mitte teiste asutuse hädaolukordade või elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel, vaid omavalitsuse ülesannete tagamisel, seejuures ka majandusel ja inimeste heaolu tagamisel. Kohalik ettevõtlus on sõltuvuses ka rendi - ja välistööjõust.

„Omavalitsuse riskianalüüs peaks põhinema omavalitsuse ülesannete tagamisega seotud riskidel“

Austraalia kohalike omavalitsuste ülesannete elluviimist enim mõjutavad riskitegurid on seotud olulise taristu, finantsstabiilsuse ja sissetuleku, tervishoiu ja ohutuse, küberjulgeoleku, maine, tööjõu, vara kaitsmise, investeerimisvõimekuse ja ilmaga. See nimekiri on nende omavalitsuste ülesannete põhine, seega üks-ühele seda võrrelda ei ole mõtet, kuid siin nimekirjas on nii mõndagi olulist, mida praegu Eesti omavalitsusüksused ei hinda.

Kui vaadata kättesaadavaid kohaliku omavalitsuse riskianalüüse ( nr 1, nr 2) , siis hakkab silma kuivõrd on need seotud vaid hädaolukordade ja omavalitsuse poolt pakutavate kommunaalteenustega. Kommunaalteenuste tagamine on omavalitsusüksuse ülesanne ja see peab kahtlemata riskianalüüsis kajastuma, kuid hädaolukordade kajastamine ei ole mõistlik. Neid hindavad teised asutused ja mõistlik on küsida neilt eksperthinnanguid.

Keskenduma peaks vaid neile valdkondadele, mis on omavalitsuse ülesannete seisukohalt olulised ehk omavalitsuse tuum ülesannete elluviimisele, kommunaalmajandusele, olulisele taristusele, omavalitsuse finantsvõimekusele ja -stabiilsusele, mainele, kohalikule majanduskeskkonnale, sh tööjõule, ilmale, inimestele ja nende heaolule.

Kui tahad rohkem teada, võta ühendust vajutades SIIA ja saame kokku.