HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAANI KOOSTAMINE JA UUENDAMINE

Teaduspõhised hädaolukorra lahendamise plaanid elutähtsa teenuse osutajale, ettevõtetele, riigiasutustele, omavalitsustele, haridusasutustele, kultuuriasutustele, ohtlikele ettevõtetele.

Hädaolukorra lahendamise plaanide uuendamise parim tähtaeg oli 25.02.2022. 

Kõik, mida me seni arvasime, et teame, on läinud. On selge, et teaduspõhisuses tuleb ka nüüd olulisi muutusi teha - valmis tuleb olla pigem nendeks kriisideks, mida ei osata ette näha. Tegelikult OECD riskijuhtimise käsiraamat sellele ka rõhutab. 

Kõigil on nüüd uus hädaolukord, mida lahendada tuleb. Isegi koolidel ja lasteaedadel - kuidas anda kvaliteetset haridust (ajutiselt)  siinviibivatele Ukraina sõjapagulastele?

Pole ühtegi ettevõtet ja asutust, keda see kriis praegu ei mõjutaks. Ka Covid pole kuhugi kadunud. Elektrihind on kolinud pilve, gaasi varsti enam ei saa, hakkepuidu ja graanulite hind kolib varsti samuti pilve.

Teil pole õrna aimugi, milleks tegelikult te valmis peate olema. Seega looge omale korralik riskijuhtimise meeskond, kaasake kindlasti ka kõrvalised isikud. Näiteks nagu meie. Me aitame teil näha asju ja seoseid, millele te ise ei pruugi tulla. 

Mida ma saan sinu heaks teha praegu?

> Ma oskan koostöös su inimestega koostada kiire Venemaast, Hiinast, Ukrainast ja Valgevenest sõltuvuse detailse analüüsi ja lähtuvalt sellest koostada detailsed kriisiplaanid ja toimepidevuse plaanid.

> Ma oskan uuendada sinu asutuse hädaolukorra lahendamise plaanid lähtuvalt muutunud julgeolekusituatsioonist.

> Ma oskan su inimesi valmistida ette kriisiolukorra eskaleerumiseks.

> Ma oskan hinnata mõjusid ja riske ning saan anda su riskimeeskonnale asjakohast teavet.

HÄDAOLUKORRA LAHENDAMISE PLAANI KOOSTAMINE NING UUENDAMINE

Igasuguse kriisiplaani ja hädaolukorra lahendamise plaani olemuseks on eesmärkidel põhinev valmisolek ja reageerimine [1], [2], [3].

 

Olulised komponendid on:

- eesmärkidest ja ülesannetest lähtuv kriisijuhtimise struktuur;

- juhtimise ülesehitus ja korraldus;

- situatsiooni hindamise, ohunäitajate tuvastamise ja arengu järgimise (assessment) korraldus;

- infojuhtimise süsteemi ülesehitus ja korraldus;

- toimivad plaanid vastavalt ohu tasemele.

Kriisimeeskonna loomine

Kriisijuhtimise struktuur peab peegeldama eesmärke, miks see meeskond kokku kutsutud on. Oluline on mõista, et struktuuri aluseks on eesmärgid, mida soovitakse saavutada, mitte vastupidi. Kuna struktuur koosneb inimestest, nimetame seda edaspidi kriisimeeskonnaks (crisis management team). Kõik kriisimeeskonna liikmed „mängivad“ mingeid rolle, st struktuur on kogum rollidest, mis tulenevad eesmärkidest.

Kriisimeeskonna struktuur peab peegeldama olulisi komponente, et tuumikülesandeid ellu viia. Tavaliselt seotakse sarnased alamülesanded üheks komponendiks ehk kriisigrupiks. Eesti kriisireguleerimise maastikul kasutatakse mõistet staabigrupp [4]. Tavaliselt on erinevatel kriisigruppidel oma juht, kes allub vahetult kriisijuhile (Eesti kriisireguleerimise maastikul kasutatakse mõisteid hädaolukorrajuht ja staabi korral staabijuht).

Situatsiooni hindamine, ohunäitajate tuvastamine ja arengu järgimine (assesment)

Situatsiooni hindamine on kriisijuhtimise üks võtmeelemente, kuna on aluseks otsustele. Seega lähtuvalt hindamisest on otsused kas õiged või valed. Situatsiooni hindamisel on oluline, et see algaks esmaste ohuilmingute ajal. Seega situatsiooni hindamine on tegevus, mida alustatakse kohe esimese tegevusena.

Juhtimine (coordination, command, control)

Juhtimisel on kolm tasandit: strateegiline, taktikaline ja operatiivne. Tegevused sõltuvad selgetest eesmärkidest- kui ühel tasandil selged eesmärgid puuduvad, siis ei ole teistel tasanditel võimalik edukalt ülesandeid täita.

Efektiivne ja ajakohane infojuhtimise süsteem (information management)

Infojuhtimise eesmärk on tagada, et a) õige tasemega info jõuab õigele inimesele õigel ajal õiges formaadis õigesse kohta; b) informatsiooni jagamiseks kasutatakse optimaalsemat teed [7]; c) välditakse asjatuid segamisi (oluline info on õiges kohas ja reaalajas kõigile alati kättesaadav ilma teist osapoolt segamata).

Toimivad plaanid vastavalt ohutasemele.

Iga plaan on hea ainult teatud ajahetkel. See tähendab, et kriisi või kriisi ohu erinevates olukordades toimib erinev plaan. Selliste plaanide tegemine on keeruline nende kriiside puhul, mida veel kogetud ei ole ehk puudub kogemus. Samas teada olevate kriiside korral, nagu ka praegune COVID-19 kriis, on võimalik koostada väga hea ja toimiv kriisiplaan erinevate näitajate tingimustest. ROHELINE- KOLLANE- ORANZ-PUNANE strateegia on võrdlemisi hea strateegia, kui sellele anda korralik sisu.

Viited teaduslikele allikatele

[1] OECD Risk Management: Strategic Crisis Management. 2014. Leitav https://www.academia.edu/31613391/OECD_Risk_Management_STRATEGIC_CRISIS_MANAGEMENT [2] Leigh, M. 2016. Critical Thinking in Crisis Management. Leitav https://www.epcresilience.com/EPC/media/MediaLibrary/Knowledge%20Hub%20Documents/J%20Thinkpieces/Occ15-Paper-AUG-2016.pdf [3] EL, 2017 Success and Failure Factors in Responding to Crisis. Leitav https://www.in-prep.eu/wp-content/uploads/2018/05/IN-PREP-D-2.1-Success-and-Failure-Factors_v1.00.pdf [4] Vabariigi Valitsuse 22.06.2017. a määrus nr 112 [5] s. [6] EL, 2017 Success and Failure Factors in Responding to Crisis. Leitav https://www.in-prep.eu/wp-content/uploads/2018/05/IN-PREP-D-2.1-Success-and-Failure-Factors_v1.00.pdf [7] Stolk et al. 2012

Kuidas koostada hädaolukorra lahendamise plaani või kriisiplaani?

Efektiivne ja toimiv hädaolukorra lahendamise plaani (HOLP) aluseks on tuvastatud olulised riskid. Kui sa ei tea, milleks valmis olema pead, on kõik ülejäänud mõttetu ressursi raiskamine.

HOLP või kriisiplaan on üks ennetavatest meetmest juhul, kui mingi oluline riski näit ületab teatud valuläve. See pole kindlasti see plaan, mis läheb käiku siis, kui kriisi on käes. Vastupidi - see läheb käiku oluliselt varem. 

Hädaolukorra lahendamise plaani olulised osad on:

- eesmärkidest ja ülesannetest lähtuv kriisijuhtimise struktuur;

- juhtimise ülesehitus ja korraldus;

- situatsiooni hindamise, ohunäitajate tuvastamise ja arengu järgimise (assessment) korraldus;

- infojuhtimise süsteemi ülesehitus ja korraldus.

Loe täpselt artiklis "Kuidas koostada hädaolukorra lahendamise plaani?"